andmetele/faktidele. Näiteks kui on teada et midagi juhtub kindlatel tingimustel, siis kui see ei juhtu, saab järeldada, et mõned tingimused polnud täidetud. Deduktiivne arutlus põhineb varem teada olevatel seadustel, mille peal siis ehitatakse ka uus väide. Võib väita, et arutlus põhineb loogilisel mõtlemisel, mille aluseks on mõned kindlad teadmised/faktid/seadused. 5. Mõtle ning selgita: Kas induktiivne ja deduktiivne arutlusviis on ainuomased teaduslikule mõtlemisele või kasutatakse neid ka muudes maailmakäsitluse viisides (näiteks argimõtlemine, religioosne mõtlemine, ideoloogiline mõtlemine, filosoofiline mõtlemine jm.)? Kindlasti mitte ainult teaduslikule mõtlemisele. Igasuguses mõtlemises saab seda kasutada ning eriti puudutab see teoloogiat. Enamus religioone on ehitatud piibli/koraani/jms alusel ning seda peetakse varasemalt kogutud teaduseks/seaduseks.
Rabelais propagandeeris humanismi
Naturalistlik kehalisus
Humanistlike ja pedagoogilise ideaale :ülistab inimese arengut
Kasutab korduvaid motiivid : surm – sündimus tsüklidel
Humanistlik eruditsioon eiti loodusteaduses (anatoomia ja füsioloogia)
Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, isiklik kogemus, oma arvamuse
väljendamine
Pidev arutlus, toetab seda
Tema esseeid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimalusee
üle
Epikultuuriline filosoof (maise elu nautiise õpetus)
Imetleb inimese elutäitus
Kaitseb loomulikkust
Keele distsipliinile ja dogmatikale vastu
Harmoonia arenemine
Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsus
et orjus on alati ebaõiglane, ega ka fakti, et ebaõigluses süüdistamise puhul peetaks kohatuks, kui üks isik ütleks temaga ühises praktikas osalevale ning selle väärtuste üle arutavale teisele inimesele, et kõigest hoolimata võimaldas ebaõiglus suurimat soovide rahuldamist. Eritingimuste korral võib orjust kuidagi vabandada aga ei saa kunagi olla vabanduseks see, et orjus on orjapidajale piisavalt kasulik, et kaaluda üles selle puudused orja ja ühiskonna jaoks. Selline arutlusviis oleks kohatu. Kuna orjus ei ole kooskõlas printsiipidega, mida nad võiksid vastastikku tunnustada, võib eeldada mõlema nõustumist, et orjus on ebaõiglane - ta rahuldab nõudeid, mida ta ei tohiks rahuldada; ning seda tehes eitab nõudeid, mida ta ei tohiks eitada. Klassikalise utilitarismi kaitseks võib neid eeldusi tõlgendada moraalsete ja poliitiliste printsiipidena. Kui eelnev arutlus orjuse kohta oleks õige, siis ei muuda selline käsitlus midagi
Nii mõnedki tõekspidamised kujunevad inimestel lõplikult välja alles 30. eluaastateks. Lastel kulgeb kasvamine ja areng käsikäes. Pärast organismi füüsilise küpsuse saavutamist on korrektsem rääkida arengust. Piaget intellekti arenguteooria olemus- Oli üks esimesi, kes vaidlustas kujutluse, et lapsed sünnivad maailma väikeste täiskasvanutena. Ta väitis, et täiskasvanuile naljakana tunduv laste arutlusviis ei tähenda laste viletsamat mõtlemisoskust, vaid viitab hoopiski nende mõtlemise erinevustele täiskasvanute omast. Uurides laste arutlusviisi mitmesugustes oludes, jõudis Piaget arusaamisele, et laste vaimne areng toimub kvalitiivselt erinevate vaimse tegevuse astmete järnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise aluseks ja eelduseks. Selline areng nõuab nii geneetilise pärisoluga bioloogilis-füsioloogilist baasi kui ka kindlate omadustega arengukeskonda
Maailm on rajatud sellele, et asjad on iseendaga identsed (aristoteles). See on ka loogika põhiseadus (a=a) Tänu sellele võime me uurida maailma ning aru saada, mis maailmas toimub. Kui maailm ja loogika oleks rajatud eri alustele oleks tuksis. Aga me ei tea, kas see on nii, sest järgmisel hetkel ei pruugi kõik identne olla. Nt astud 2 korda samasse jõkke, siis järgm korral see jõgi ei ole enam identne. Aga astuja on, mäletab iseennast. A=b Süllogism aristotelese põhiline arutlusviis. Loogika on vahendite kogum, mida kasutades me ei kaota tõde, lihtsaimad skeemid on süllogismid 2 omavahel seotud ütlust, siis võime moodustada järeldust ja juhul kui esimesed ütlused on õiged, siis järeldus on garanteeritult õige. Aristotelese järgi üldine (lihtsaim) süllogism Inimesed on surelikud. Kai on inimene. siit saame järeldada, et Kai on surelik. Selle vastand on osaline süllogism Sokrates on inimene. Sokrates on kiilaspea
kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. Boethius kirjutas teose vangistuses enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge autobiograafiline taust. Kuigi teos ei ole loomult kristlik (Piiblit ei tsiteerita, kristlust ei mainita), vaid uusplatonistlik, ei olnud see ka kuidagi kristluse vastane (tollases kristlikus teoloogiaski oli uusplatonistlik terminoloogia ja arutlusviis tavaline). Teose iseloom on protreptiline: üleskutse filosoofiaga tegelemisele teel Jumalani jõudmisel; pürgimine tarkuse poole on ühtlasi pürgimine Jumala poole.
vajalik. 9 DEMONSTRATSIOON JA TUGITAUST Demonstratsiooni teostamisel võib toetuda kolmele alusele, mida on kombeks nimetada kreeka laensõnadega logos (), ethos () ja pathos () . Kõik need viisid võivad ka korraga kasutuses olla. Esimene neist on loogiline või teaduslik arutlemisviis, teine on väärtushinnangutele tuginev arutlusviis ning viimane on emotsionaalne või kunstiline arutlemisviis. Nt võib esimesele arutlusviisile lisanduda teine, kui väitleja teadlikult kasutab avalikkuses levinud väärtushinnanguid. Kolmas tüüp lisandub esimesele ja teisele, kui seda kõike tehakse emotsionaalselt mõjuvate kõnekujundite abil. Demonstratsioon peab loogiliselt siduma põhjendid järeldusega. Tavaliselt ei saa seda teostada ühekorraga. Nii nagu tuletuse puhul tuli tuletus jagada tuletussammudeks, nii tuleb
annaabi.ee 
