Hispaania: „Laul minu Cidist“ Prantsusmaa: „Rolandi laul“ Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks? Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme. Müsteerium, Miraakel, Moralitee, Farss. 16. Nimetada keskaja linnakirjanduse vorme. Fablioo, Novella, Švank.
korralik ema kunagi nii jube ja rumal sai olla.Ta sõitis koos oma klassiõe Ritaga(kellega ta ei olnudki eriline sõbranna) maale, Reena(Anni teine klassiõde) surnud vana-isa maakodusse.Ann otsustas,et elab iseseisvat elu,teadmata,mis edasi saab. Raha oli neil vähe.Mõne päeva pärast tulid sinna ka Rita vanem vend koos ta sõprade ja veel mõne tüdrukuga.Ühel õhtul läksid tüdrukud ka Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo,Siimu ja Arturiga. Nädalalõppudel ja puhkepäevadel toimus õhtuti alati pidu.Joodi,suitsetati ja tehti narkotsi.Piduliste hulgas oli ka teistest vanem Villem.Ta sai Anniga hästi läbi.Annile meeldis ka Timo,kui aga too teda pettis vihkas Ann teda.Toimus ka saunapõleng,kus Kerli(üks tüdrukutest)viidi haiglasse. Kui ühel õhtul läks seltskond ujuma(Ann,Villem ja Evelin väljaarvatud) ja tagasi tuldi ei olnud nendega kaasas Olegi(üht Rita venna sõpradest).Seda märkas Villem alles hommikul
Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja’’ toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ’’Sonetid’’, millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev ’’Hääl varjust’’(1927) ja looduslüürikat sisaldav ’’Rõõm ühest ilusast päevast’’ (1928). Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on
Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja'' toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ''Sonetid'', millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev ''Hääl varjust''(1927) ja looduslüürikat sisaldav ''Rõõm ühest ilusast päevast'' (1928). Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse ''Õnnevarjutus'' (1929). LUULE
Hedda ristiisaks sai maalikunstnik Ants Laikmaa. 1906 aastal kolis Marie koos perekonnaga tagasi Tallinnasse, kus hakati tema kirjatööd koguma ja toimetama. Aastal 1924 lahutas naine oma abikaasast. 3 Marie Underi teiseks abikaasaks sai Artur Adanson, kes oli eelnevalt olnud Underi kirjatoimetaja. Adanson oli samuti luuletaja ja tema luuletaja ametile andis tõuke Marie Underiga tutvumine. Peale Arturiga abiellumist sai Marie omale uueks kodaniku nimeks Marie Adanson. Mariel uue abikaasaga lapsi polnud. Sellegi poolest oli paar elulõpuni koos. 1944.aasta septembris põgenes perekond Rootsi, kus ema töötas 1945- 1957 aastal Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis ja isa arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. Artur Adanson suri 5.jaanuar.1977 ja on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Adanson suri kolm aastat hiljem ja on maetud samale kalmistule. Luuletaja Under
aastal Hedda, kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104) 1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist." (1, 107; 5) Marie Underi teiseks abikaasaks sai Artur Adson, kes pühendas oma elu armastatud naisele, olles tema loomingu esimene lugeja, toimetaja, toetaja ja imetleja. Peale Arturiga abiellumist sai Marie omale uueks kodaniku nimeks Marie Adson. (1, 149) 1944. aasta septembris põgenes Marie perekonnaga Rootsi, Stockholmi, kus tema töötas poolekohaga teatrimuuseumis ja Artur arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. (1, 621) Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977. aastal ja ta on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Adson suri kolm aastat hiljem ning ta on maetud samale kalmistule. (1, 623; 5) 5 LOOMING
Henn-Kaarel Hellati koostatud mälestusteos eluajal mahatallatud ja pärast surma taevani tõstetud Artur Alliksaarest üritab täita üht suurt tühikut meie kirjandusloos. Koguteose esimeses veerandis pandud luuletajast kõnelema tema enese kirjad, millest enamik on sündinud vangilaagris ning asumisel. Kogumiku tõeliseks väärtuseks on aga 1960. aastate atmosfääri ilmekas taasloomine. Lugejal tekib õige pea tunne, nagu istuks ta ise koos skandaalse, bravuurse ja koleerilise Arturiga vana Werneri suitsuses ja kärarikkas kohvikulauas. Selles kummalises trotslikkuses ja uhkes isepäisuses on midagi väga julgustavat ja sisendavat veel üle poole sajandi hiljemgi, tänase lugeja jaoks. (Kull, 2007) 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST Oma valiku koostada referaat Artur Alliksaarest tegin üsnagi juhuse läbi, ma olin tema loomingust veidi kuulnud nign autor tundus mulle meelepärane ning luule üpris põnev. Mida
Ema ässitas poega kätte maksma. Valjo kaebas edasi, aga enne kui sellest midagi tulla võinuks, jäi ta Tsirgusilma poe ees piimaauto alla ja taskus oli tal kaks pudelit. Surmapõhjus: Jäi Tsirgusilma poe ees piimaauto alla. 4.84. Henriette Vestrik Sünnikoht: Harala Olemus: Üksik vanatüdruk, kes ei saanud iial teada, mis on lihalik rõõm. Lugu: Ta sõitis õe ja õemehe kutse peale Ameerikasse Spoon Riverisse külla. Ühel õhtul vaatasid nad Hilda ja Arturiga televiisorit. President Nixon pidas kõnet. Henriette ei mõistnud sellest sõnagi. Ta mõtles, et presidendil on ilus naeratus ja tema naine on kindlasti õnnelik. Siis tabas teda südamerabandus. Algul ei saanud Hilda ja Artur aru, mis temaga juhtunud oli. Kui kõne läbi sai ja oli aeg magama heita, puudutas Hilda Henriettet õlast ja mõistis, mis juhtunud oli. Õde ja õemees ei saanud teda tsinkplekist kirstuga kodumaale saata ning ta maeti Spoon Riverisse
Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps, tegu polnud Rasmusega vaid Arturiga. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita. Alguses köitis teda luuletamine. Aga hiljem sai temast proosakirjanik, ent ta oli piisavalt kriitiline, piisavalt pika ettevalmistusega, et seitsme aasta vältel lasi ta Flaubertil tal oma stiili parandada
annaabi.ee 
