Kõrva ehitus vt nt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega(väljahääldamine). (Kaua aega arvatai, et rõhk ongi seotud ainult artikuleerimisega ei vasta tõele). Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. On keeli, milles toon eristab tähendust. Eesti keele seisukohalt on toon oluline intinatsiooni
Prosoodia häälikutest suuremad üksused, mis hõlmab kõnelõikude kestusega, hääle valjususe ja kõrgusega seotud nähtusi. Kliitik tüvele liitunud morfeem, mis on sõnaga nõrgemalt seotud kui näiteks käände- või pöördelõpud. Pikkus ehk kvantiteet väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Oluline, kui see eristab töhendust. Rõhk sõna mingi osa rõhutamine võrreldes sama sõna teiste osadega, kas hääle tugevusega, helikõrgusega või rõhutatuna artikuleerimisega. Nt silbi rõhutamine. Kinnistunud pearõhk keeles on rõhk kindlal kohal sõnades. Nt eesti keeles on kinnistunud pearõhk sõna alguses 1. silbil. Toon mingi üksuse heli kõrgus suhtes ümbrusega, näiteks sama sõna teiste silpidega. Intonatsioon toonimuutus lause tasandil. Protokeel algkeel, keel, millest teised keeled arenenud on. Substraat keelekontaktis surnud keel. Nt galli keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Adstraat keelekontaktis mõjutav keel
Vajalik rääkida siis kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks) Rõhk on mingi sõnaosa (nt. Silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt.silpidega) kas helikõrguse, hääle tugevuse või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (eestik. 1. Silp) Prnts.k ei ole pearõhk kinnistunud, kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on keeleteaduses mingi üksuse nt.silbi heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt. Sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt. WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Kategooriline taju. Eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid: Lühikese-pika häälikute vastandus jt.
erinevaid tunnuseid: kõnelõikude (häälik, silp, sõna ja lausung) kestust, hääle kestust ja valjust. Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. 30. Toon, toonikeeled Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) 31. Intonatsioon - Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil 32
Kõrva ehitus, vt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust http://www.e- ope
suulaehäälikud: k, h, j, s kõrihäälik: h Vt ka lisamaterjale Moodle'ist! Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf
annaabi.ee 
