Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elup...
(Eesti Entsüklopeedia 5, 1990) 1.3. Eluraskused Kohe peale Tartu Ülikooli lõpetamist vahistati Kross mobilisatsioonivastase tegevuse eest. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistendina. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross erikomisjoni poolt ja talle määrati viie aastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris. Pärast Eestisse tagasi naasmist pühendus Kross kirjanduslikule tööle. (http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html) 1.4. Kirjanikutee Naastes Eestisse 1954. aastal GULAG'ist, hakkas Jaan Kross professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond
olelustsükli vältel. Täpsemalt kirjeldamata on gaasitootmise keskkonnamõju gaasi ammutamisel, mis toimub väga tundliku loodusega arktilistel aladel. Torustiku maapealse osa ehitusega kaasneb metsalangetamine jne. Toru rajamine suurendab fossiilkütuse - maagaasi - tarbimist ja sellega ka CO2 emissiooni. 15 Kasutatud kirjandus http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/ihminen/et_EE/2447/ http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/ihminen/et_EE/2409/ http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/ihminen/et_EE/2507/ http://www.elfond.ee/teemad/meri/naftareostus http://www.elfond.ee/teemad/meri/merekaitse/laevade_heitvesi http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Euroopa_gaasijuhe 16
Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Ta on lihakate lehtede ja vartega ning tugeva juurestikuga nagu kõrbetaimed, kuna rannas on tavaliselt kuum päike ja ilma veevarudeta kuivaks merihumur lihtsalt ära. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/laanemeri.htm Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse, lk 56-57 http://www.epl.ee/artikkel/415849 http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2437/ http://sudoku.postimees.ee/260105/online_uudised/156031.php http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes2.htm http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/sea/F1172603171 http://www.helcom.fi/helcom/en_GB/aboutus/
"Wikmani poisid" : Aga kirevase päralt, miks mitte kirjutada romaani kunagi ülikuulsast ja nüüdseks üleni unustatud Wikmani gümnaasiumist?! Kui ometigi mauruse oma on terve epopöa viiendikuga tuntuks kirjutatud. Ja mitte ainult seda, vadi koguni legaliseeritud. Nii et tema kunagised õpilased tohivad nüüd ta kunagiste õpilastena surra. Romaan Wikmani gümnaasiumist oleks muidugi kuradi tükk. http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann2.html 9. Aita õpetajat Mis oli tüdruku nimi, kellega Jaak Rootsis flirtis? 11. Autorist Mõnda eluloost Mõnda eluloost Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. Aastatel 19921993 oli Kross riigikogu liige. Jaan Kross oli abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga
Hankkeen senioritutkijat ovat pitkän linjan toisen kielen omaksumisen ja suomi/viro toisena/vieraana kielenä -tutkijoita. Pirkko Muikku-Werner on aiemmin verrannut virolaisten ja saksalaisten suomen taitojen edistymistä opintojen alkuvaiheessa. Hän on sekä yhdessä Annekatrin Kaivapalun että itsenäisesti tehnyt tukimusta suomalaisten opiskelijoiden kyvystä ymmärtää viroa ilman opetusta. Tohtoriopiskelijan (Paajanen) ja tutkinto-opiskelijan (Heinonen) kanssa hän on kirjoittanut artikkelit sanaston ymmärtämisestä eri yhteyksissä. Hän on erityisesti Ilona Paajasen väitöskirjan ohjaajana - kiinnostunut kontekstin vaikutuksesta ymmärtämiseen. REMU-hankkeessa hän keskittyy ennen kaikkea sukukielen ymmärtämisen testaamiseen ja annetun vähäisenkin ohjeistuksen merkityksen arviointiin. Annekatrin Kaivapalu on tutkinut, miten virolaiset ja venäläiset suomenoppijat omaksuvat suomen morfologiaa
annaabi.ee 
