The Inuksuk Marit & Mari- Liis 9b symbol in the Arctic built from the stones "likeness of a person"( inimese sarnane) Used in many different ways. the way home warn of dangerous places showed where food was stored help hunt caribou herds (karjad) work of humans many Inuit lived on the sea ice stars in the night sky were important. Some Inuksuit were built to point toward the North Star Today much more than just a stone marker( kivid) symbol of the North and of leadership Traditional to mark their presence both in the Arctic and across this country. http://www.flickr.com/photos/aqaf33/6092241093/ http://www.pic2fly.com/Inutchuk.html http://www.google.ee/imgres? q=inutshuk&hl=et&biw=1680&bih=949&tbm=isch&tbnid= 5WUEz5RgVmQirM:&imgrefurl=http://aygues-vives- luzenac.com/En_Lesgites.htm&docid=gSyCFOShLKPK OM&imgurl=http://aygu...
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
ning seetõttu on karudel on raskem toitu leida. Erinevalt oma sugulastest pruunkarudest, kes toituvad suvel ning talvel magavad talveund, siis jääkarud toituvad vastupidiselt talvel. Juba praegugi tekib jää merele hiljem ming karud peavad seetõttu kauem ootama enne kui jääle saavad, et jahti pidada. See muutub aga lähedalasuvatele küladele ohtlikuks, kuhu karud võivad söögi saamiseks ekslema minna. Ohtu põhjustas ka küttimine. Tuhandeid aastaid küttisid varem artikas elanud inimesed jääkarusid naha ja liha pärast. Karude küttimine oli nende kultuuri tähtsaks osaks. Tänapäevak kontrillitakse küttimist pidevalt. Lisaks oli peale II Maailmasõda järele läänud vaid 5000 isendit. Nüüdseks hinnatakse jääkarude populatsioon umbes 25 000 isendile. Kuna jääkaru on suurim kiskja maismaal, siis looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. Huvitavaid fakte · Jääkarudel pole vaja juua, kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust.
2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli monoteism. · Religiooni algpunktiks oli ürgilmutus(sellele viitavad müüdid) · See millest müüdid räägivad oli ürgmonoteism. ÜRGMONOTEISM Usuti 1 jumalasse nim. Ülijumal, seostati taevaga. Oli hea tahtlik looja, kes lõi kogu maailma
Nimeta tuntud emotsioonide uurijaid. Jaak Panksepa - Eestlane Paul Ekman Richard Davidson Charles Darwin Milline on kultuuri mõju emotsioonide väljendamisele? Rääkida võib universaalsetest emotsioonidest, mis on kõigile omased ja kultuurispetsiifilistest aspektidest. Näiteks head ja halvad uudised, suhted teiste inimestega, lühi- või pikemaajaline kodust eemal viibimine jne. Nt kui meie jaoks on hea olla paar tundi üksi kodus, siis utku eskimote jaoks Kanada-Artikas tähendab see ennekõike sotsiaalset isolatsiooni, põhjustades kurbust ja üksindust. Sensoorsed protsessid. Meeled. Taju Taju definitsioon ja eesmärk. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Taju eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle.
Kaasnevad probleemid Vastumeetmed Muudatused on aeglased Happevihmad: Happeliste ainete ladestumine Vääveldioksiid, lämmastikoksiid Regionaalne probleem Normaalne sademete pH 5-6 Põhja-Euroopa, USA kirdeosa, Hiina Sademed püsivalt alla 4,5 pH Tõestus läbi liustike uurimise Tulemused Kõrbestumine ja Erosioon: Kõrbestumine peamiselt Aafrika ja Aasia Põhjus: intensiivne maakasutus Erosioon: Eelkõige troopikas, vähem parasvöötmes ja artikas Sademed, voolav vesi, tuul Soodustavad: liigkarjatamine, metsade hävitamine, väär maakasutus Energia: Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast (2004) Nafta, maagaas, kivisüsi Tuumaenergia u. 6% energiast Taastuvad energiaallikad u. 7% Päike, tuul, biomass ja biokütused, geotermiline energia Energia kulu seotud GDP-ga: 8 USA tarbib 25% maailma energiast aastas
kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus).
Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. –i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus)
alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus).
annaabi.ee 
