Arter Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e. juussoon) kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda. Veen veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku vaene veri ,mis annab veenidele sinise värvuse.Vererõhk on madal. Vererõhk on rohk,mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südamevatsakese kokkutõmme,mis vere arteritesse surub
välja venida tekivad veenilaiendid, mis võivad muutuda põletikuliseks. -Kappillaaridest- on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Nende läbimõõt on alla 0.02 mm, mistõttu vere liikumine on seal kõige aeglasem. Vere juurdepääs kapillaaridele on reguleeritav nende läbimõõdu muutmise (veresoontesse ulatuvate närvijätkete mõjutusel kokkutõmbuvate või lõdvenevate lihasrakkude abil) ning arterioolidest veenulitesse viivate "otseteede" avamise ja sulgemise abil. See on oluline vältimaks vere liigset kuumenemist ja jahtumist (väga kuuma või külma väliskeskkonna ja palaviku korral). Kapillaari sein koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii piisava varustatuse vajalike
Kapillaare leidub tihedamalt intensiivse ainevahetusega kudedes, näiteks südamelihases kaks korda rohkem kui skeletilihases. Nad ühendavad artereid veenidega. Juussoone läbimõõt on alla 0.02 mm, keskmine pikkus aga 0,5 mm, mistõttu vere liikumine on seal väga aeglane (keskmiselt 0,3 0,5 mm/sek). Vere juurdepääs kapillaaridele on reguleeritav nende läbimõõdu muutmise (veresoontesse ulatuvate närvijätkete mõjutusel kokkutõmbuvate või lõdvenevate lihasrakkude abil) ning arterioolidest veenulitesse viivate "otseteede" avamise ja sulgemise abil. See on oluline vältimaks vere liigset kuumenemist ja jahtumist (väga kuuma või külma väliskeskkonna ja palaviku korral). Kapillaari seinas ei ole lihaskude. See koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades poolläbilaskva biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. See protsess leiab aset, kuna kahel pool kapillaari seina olevad vee- ja teiste ainete hulgad püüavad tasakaalustuda
Täitumisfaas - algab ajal, mil rõhk vatsakestes on madalam kui rõhk kodades ja avanevad atrioventikulaarklapid. Mahu muutumine tsüklis • Lõppdiastoolne maht - vere maht vatsakeses diastoli lõpus (ca 125ml) • Löögimaht - süstoli jooksul vatsakesest väljapaisatava vere maht (70ml) • Lõppsüstoolne maht - vere hulk, mis on jäänud vatsakesse süstoli lõpus (55ml) Arterites - suurim vererõhk. Südametegevuse faaside tõttu perioodiliselt muutuv. Arterioolidest alates vererõhu kõikumised kaovad ja vererõhk langeb järjest kuni südame kodadeni. Arteriter eristatakse maksimaalset, ehk süstoolset ja minimaalset ehk diastoolset vererõhku. Keskmine arteriaalne vererõhk: suurus, mis vastab verevoolamist tekitava jõu suurusele ja vererõhu hekteväärtuste keskmisele tasemele teatud vereringe lõigus. Arteriaalse vererõhu normväärtus: süstoolne 110-140mmHg, diastoolne 60-90mmHg.
Antud nähtus on põhjustatud sellest, et arterite seinad on elastsed ning venides võimelised energiat säilitama. 2 2 Pulsirõhk on süstoolne rõhk- diastoolne rõhk. Vererõhk väheneb teekonnal läbi keha tagasi südamesse, sest energia väheneb takistuse tõttu. Arterioolidest alates vererõhu kõikumised kaovad (ning pulssi ei saa katsuda).Veenides on rõhk väga madal ning tagurpidi voolamist takistavad veeniklapid. Keskimne arteriaalne rõhk on diastoolne P+ 1/3(süstoolne P-diastoolne P). Diastol on 2x pikem kui süstol, sp on keskmine arteriaalne rõhk lähemal diastoolsele. Keskmine arteriaalne rõhk näitab vere voolamist tekitavat jõudu. Vererõhu hetkväärtuste keskmine tase teatud lõigus. Arterites muutub üsna vähe.
Värativeen kogub verd kõhuõõne paaritutelt elunditelt (sooled, põrn, kõhunääre ja sapipõis). 64 Portaalsüsteemi ja tavalise veenisüsteemi piiriks on söögitoru alaosa ja pärasoole veenide punutis. NB! Maksa haigusliku seisundi korral tekib vere äravoolupais ja sellega seoses need veenid laienevad, mille tulemuseks võivad olla verejooksud (nt söögitorus) (→ ptk „Patsiendid verejooksudega suust ja ninast“) Mikrotsirkulatsioon Vereringe perifeerne osa koosneb arterioolidest, kapillaaridest ja veenulitest. Arterioolide seinas olevad silelihased lubavad muuta nende soonte läbimõõtu, mistõttu nad töötavad verevarustuse juhtventiilidena. Nii võib mitmesuguste elundite verevarustust vajaduse järgi muuta. Kõigi piirkondade maksimaalseks verevarustuseks inimese käsutuses olevast verekogusest ei jätku. Kapillaaride õhuke sein koosneb vaid ühest rakukihist ja nende läbimõõdust jätkub parasjagu, et punalibled ükshaaval läbi pääseksid
annaabi.ee 
