funktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowman- umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt A. Vahtramäe 2012 2 arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Eriline on veresoonte läbimõõt päsmakeses nimelt on viimasoone läbimõõt vaid 1/5 toomasoone läbimõõdust Selline veresoonte diameetrite erinevus koos teiste mehhanismidega tagab päsmakese kapillaarides suhteliselt kõrge vererõhu 65 - 70 mmHg
Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowmanumljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini e. tubulaarseks pooluseks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/
süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowman-umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks
Osmolaalsus näitab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni ühes kilogrammis vees (Osm/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrolüütide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab mõju hüpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele vee tagasiimendumist suurendavalt ning seega organismi vett säilitavalt. Uriini eritub vähem ja kontsentreeritumalt. Uriini osmolaalsus peegeldab kõige täpsemalt neerude lahjenduse ja kontsentreerimise võimet ning varieerub tervetel noortel ja keskeas inimestel 501200 mosm/kgH2O vahel. Isostenuuria korral on uriini osmolaalsus ~300 mosm/kgH2O, mis vastab erikaalule ca 1,010. Tromboos- thrombosis, -is, f.
veresoone pikkuse ja vere viskoossusega. Muude tingimuste samaks jäämisel sõltuks vere mahtkiirus ainult veresoone diameetrist ja viimane võrduks näiteks kahe ühikuga, siis oleks vere voolamise mahtkiirus valemi põhjal 16 ühikut. Veresoone diameetri kahekordne vähenemine kutsuks esile verevoolu vähenemise 16 korda. Suurte arterite takistus vere liikumisele on suhteliselt väike ja suurim takistus langeb arterioolidele ja kapillaaridele. Vere voolamise seaduspärasused organismis on tegelikult ülimalt keerukad, sest veresooned on muutuva elastsusega, paljude hargnemiste ja koondumistega. Verevool on südame tsüklilise töö tõttu südame lähedal olevates arterites pulseeruv; süstoolis kiirem; diastoolis aeglasem. Süstolis, vere väljutusfaasi ajal, saavutab vere joonkiirus (cm/s või m/s) aordis maksimumi (30-50cm/s). Veresoonte summaarse ristlõikepindala
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Keskmiselt loetakse süstoolse rõhu suuruseks 120 ja diastoolse 70-80 mm/Hg. 2) Arteritele järgnevates arterioolides ei ole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3) Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4) Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi negatiivseks. See on ka väga tähtis, sest negatiivne rõhk toimib imeva pumbana – tõmbab verd südame suunas (kuna veenides ei ole neid elastseid lihaskiude, mis vere nii hästi liikuma paneks). Veenides paneb vere liikuma Veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmme
Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud 2. Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud Keskmiselt loetakse süstoolse rõhu suuruseks 120 ja diastoolse 70-80 mm/Hg. 2. Arteritele järgnevates arterioolides ei ole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3. Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4. Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi negatiivseks. See on ka väga tähtis, sest negatiivne rõhk toimib imeva pumbana – tõmbab verd südame suunas (kuna veenides ei ole neid elastseid lihaskiude, mis vere nii hästi liikuma paneks). Veenides paneb vere liikuma: a. Veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmme b
annaabi.ee 
