Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas ensüüm karboanhüdraas, vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse. Arteriaalses veres on 1l 520ml, CO2 sisaldus sõltub osarõhust kudedes. Verevoolu ja ventilatsiooni regulatsioon Kopsude ventilatsioon ehk minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis(KP). KP=alveolaarventilatsioon(AV)+surnud ruumi ventilatsoon. AV- õhu hulk mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. AV ja kopsude verevoolutuse suhtes sõltub vere arterialiseerumine. Verega loovutatakse läbi just neid alveoole, kus toimub ventilatsioon ning ventileeritakse neid alveoole, kus kapillaarides voolab veri. Mitte AV vastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism hapnikku juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust ei tõsta. Gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Muutused hüperventilatsioonil organis.-Kopsude ventilatsioon suureneb, kaasatakse rohkem
Kopsude ventilatsioon: · Kopsude ventilatsioon e minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis. · Kopsude ventilatsioon = alveolaarventilatsioon + surnud ruumi ventilatsioon · Alveolaarventilastiooniks nim seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse · Alveolaarventilatsioon ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni suhtest sõltub vere arterialiseerumine · Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. · Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism oluliselt O2 juurde ei saa, sest sellega
Kopsude ventilatsioon: · Kopsude ventilatsioon e minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis. · Kopsude ventilatsioon = alveolaarventilatsioon + surnud ruumi ventilatsioon · Alveolaarventilastiooniks nim seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse · Alveolaarventilatsioon ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni suhtest sõltub vere arterialiseerumine · Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. · Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism oluliselt O2 juurde ei saa, sest sellega
Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude alvolaarventilatsiooni (VA) ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni (Q) suhtest. Kui puhkeolekus on kopsude alveolaarventilatsioon umbes 4...5 l/min ja kopsude verevoolutus 5...6 l/min, siis VA/Q = 0,8...1,0. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude perfusiooni vastavusest oleneb vere arterialiseerumine. Mitteventileertavaid alveoole (V A = 0) ümbritsevatest kapillaaridest läbi voolav veri ei arterialiseeru ning lisandub venoosse nn suntverena arteriaalsele verele, nendes alveoolides on VA/Q = 0. Selliste alveoolide ventilatsioon, mille kapillaarides puudub verevool (Q = 0), moodustab alvolaarse surnud ruumi ja nendes on VA/Q = . Selgub, et VA/Q suhtarv võib teoreetiliselt jääda vahemikku nullist lõpmatuseni.
arteriaalsesja venoosses veres oleneb muude tingimuste samaks jäämisel tema nende osarõhust kudede ja alveoolides resp. KOPSUDE VENTILATSIOON ·Kopsude ventilatsioon(KP) e minutimaht on hingamissageduse(14x) ja hingamismahu(500ml) korrutis (14x500ml=7l). ·KP= alveolaarventlatsioon(350ml) + surnud ruumi ventilatsioon (150ml) ·Alveolaarventilatsiooniks (AV)nimetatakse seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse ·AV ja kopsude verevoolutusee perfusioonisuhtest sõltub vere arterialiseerumine ·Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakseläbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. HINGAMISE MUUTUSED FÜÜSILISE TÖÖ KORRAL ·Hapniku füüsikaline lahustuvusveres on väike, 1l veres lahustunult 3 ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku. ·Kopsude ventilisatsioon suureneb 120.
kopsudest väljauhtmisel. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude alvolaarventilatsiooni (V A) ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni (Q) suhtest. Kui puhkeolekus on kopsude alveolaarventilatsioon umbes 4...5 l/min ja kopsude verevoolutus 5...6 l/min, siis V A/Q = 0,8...1,0. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude perfusiooni vastavusest oleneb vere arterialiseerumine. Mitteventileertavaid alveoole (V A = 0) ümbritsevatest kapillaaridest läbi voolav veri ei arterialiseeru ning lisandub venoosse nn šuntverena arteriaalsele verele, nendes alveoolides on VA/Q = 0. Selliste alveoolide ventilatsioon, mille kapillaarides puudub verevool (Q = 0), moodustab alvolaarse surnud ruumi ja nendes on V A/Q = ∞. Selgub, et VA/Q suhtarv võib teoreetiliselt jääda vahemikku nullist lõpmatuseni
annaabi.ee 
