aluse Achemeniidide dünastiale. Dareiose ajal saavutas riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebaõnnestusid. Xerxes (586 465) ründas aastatel 480 479 Kreekat, kuid tõrjuti tagasi. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal lõi lahku Egiptus, püsides 399 343 sisuliselt sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. -4- 3
Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. 2.Xenophon ...(umbes 430 eKr Ateena 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik.Poliitiliselt mõjutasid teda Sparta-sõbralikud aristokraadid, kes ei tunnustanud Ateena demokraatiat. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis palgasõdurina osa Kyros Noorema sõjaretkest Pärsia kuninga Artaxerxes II vastu (401 eKr). Kui Kyros samal aastal Kynaxa lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid Traakiasse. 3.Aristophanese (u 445 eKr 385 eKr) oli kuulsaim vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, tragöödiaautorite Sophoklese ja Euripidese noorem kaasaegne, ainus vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud. Kasutatud allikad: · https://et.wikiquote.org/wiki/Sokrates · https://miksike
461 Ateena õitseng. (nn Periklese aeg) 396 Rooma vallutuste algus 390 Gallid (keldid) rüüstavad Roomat 350 hakkas Jeruusalemm koos teiste Levandi linnade ja Küprosega Artaxerxes III vastu mässama. Artaxerxes surus ülestõusu maha ja põletas Jeruusalemma maha. Ülestõusu toetanud juudid saadeti Kaspia äärde Hürkaaniasse. 331 Aleksander Suur vallutab Babüloonia 338 Makedoonia anastab Kreeka 334 Aleksander Suur alistab Egiptuse (332),
Piibli eksegeetiliste uuringute eesmärgid on määratud teoloogide poolt. Ülevaatlik vana-heebrea õiguse õigusajaloolist käsitlus puudub. Olulisemate autoritena võib nimetada A. Alt'i, F. Horst'i, R. Yaron'i, M. Elon'i töid. 2.3.1. Vana Testament Tekkelugu Pikk tekkeaeg esimesed pärimused on umbes aastat 1500 e.m.a. (nn. Moosese ajastust), siia hulka kuulub ka Dekaloog. VT kaanoniks tunnistatud redaktsioon kujunes 5/6. sajandil, mil ta kodifitseriti Pärsia kuninga Artaxerxes II ülesandel. VT hakati kirja panema pärast 1000.a. e.m.a. (nn. kuningate ajal), viimased redaktsioonid 5.- 4. saj. e.m.a. Heebreakeelne Vana Testamendi tekst sai lõpliku kuju umbes 100 a. Tõlked Kreekakeelne tõlge - Septuaginta (LXX, seitsekümmend) Kristlikus traditsioonis tuntuim VT tõlge. Legendaarne tekkelugu: Egiptuse kuningas Ptolemaios II Philadelphos (285-246.a. e.m.a) lasi VT juba 3. saj. e.m.a. 72 juudi õpetlasel tõlkida kreeka keelde.
Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebaõnnestusid. Xerxes (586 465) ründas aastatel 480 479 Kreekat, kuid tõrjuti tagasi. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal lõi lahku Egiptus, püsides 399 343 sisuliselt sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. KREEKA Egeuse tsivilisatsioon II aastatuhandel
maksma. Selline oli siis peloponnosose sõda koos oma vahetagajärgedega. March of 10,000 401- 398 BCE 4 saj . See on aeg mille sajandi I pool on meile teada küllalt hästi ajaloolase Xenophoni helleenika kaudu, veetis suure osa oma poliitilisest aktiivsuses pagenduses, Pärslaste sekkumine kreeka asjadesse sai süsteemseks, tavapäraseks, see oli alguse saanud juba pelop sõja lõpu perioodil.401 a. Toimus veel üks sündmus, pärsias puhkes trooni võitlus, Kyros ja Artaxerxes, viimane kindlustas oma võimu ja Kyros, hakkas koguma sõjaväge ja spartalaste kokku leppel hakkas koguma seda sõjaväge kreekas peloponnososel, 10 tuhat peloponnosose hopliiti. Selle sõjaväega tungisid Babülooniasse välja Cunaxa lahingus, sai surma, kreeka 10 tuhat palgasõdurit näitasid ennast ülimalt võimelikult, reeturilikkult tapeti .nende pealikud, nad valisid uued pealikud, Xenophoni, liikusid musta mere äärde, ja kreekasse tagasi .
Loomulikult ei jätnud see armee võitlusvõimele mõju avaldamata. Peloponnesose sõja ajal sõlmitud liidusuhted Pärsiaga jahenesid pärast sõja lõppu. Ühelt poolt tingis seda Sparta soovimatus täita lubadus anda Väike-Aasia rannikulinnad Pärsia kuninga võimu alla, millele seisid vastu ka sealsete kreeka linnade elanikud. Teisalt mõjutas Sparta ja Pärsia suhteid võitlus Aasia suurvõimu trooni pärast. Kui Dareios II surma järel (405. a.) tõusis võimule tema vanem poeg Artaxerxes, hakkas noorem poeg Kyros koguma väge venna kukutamisks. Kyros oli Peloponnesose sõja lõpuaastatel valitsenud Väike-Aasia lääneosi, sõlminud head suhted Lysandrosega ja otsis nüüd tuge spartalastelt, kes lubasid tal koguda Kreekast palgasõdureid. 401. a. võis Kyros enam kui 10000 kreeka hopliidi eesotsas (millele lisandusid arvukad Aasia väed) alustada sõjaretke Artaxerxese kukutamiseks. Kreeka palgasõdurite seas oli ka tulevane
1947 leiti Kumrani (Qumrani) rullid/ Surnumere kirjarullid. Nad olid säilinud täispikkuses. Need on vanimad säilinud käsikirjad (u 1900 aastat vanad), vanuselt järgmised, mis olid olemas enne nende leidmist, on pärit u 9.-10. sajandist. Loengumaterjalidest: Pikk tekkeaeg esimesed pärimused on umbes aastat 1500 e.m.a. (nn. Moosese ajastust), siia hulka kuulub ka Dekaloog. VT kaanoniks tunnistatud redaktsioon kujunes 5/6. sajandil, mil ta kodifitseriti Pärsia kuninga Artaxerxes II ülesandel. VT hakati kirja panema pärast 1000.a. e.m.a. (nn. kuningate ajal), viimased redaktsioonid 5.-4. saj. e.m.a. Heebreakeelne Vana Testamendi tekst sai lõpliku kuju umbes 100 a. 10.2. Tõlkelugu, s.h. tõlge eesti keelde 1. Kreekakeelne tõlge - Septuaginta (LXX, seitsekümmend) Kristlikus traditsioonis tuntuim VT tõlge. Legendaarne tekkelugu: Egiptuse kuningas Ptolemaios II Philadelphos (285-246.a. e.m.a) lasi VT juba 3. saj. e.m.a
annaabi.ee 
