Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. 1994 aasta septembris kolis ta New Yorki, et minna õppima Juilliardi muusikakõrgkooli. Kuid kool jäi järgmisel aastal pooleli, kuna Davist ahvatles rohkem Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal .Selles mängisid Mr. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach. 1948. aastal koostas ta noneti, seda arranzeeris Gil Evans ning albumit peetakse cool jazzi alguseks. 1950. aastate alguses sõlmis Miles Davis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 tõi lepingu plaadifirmagaColumbia Records, mis sidus teda kuni 1985. aastani. See prestiizne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga
varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on pärit ka plaadile jõudnud VIBproject. Seal kohtus ta ka enda tulvase kaasaga, pianisti ja Collage'i laujla Katrin Mägiga. Ta oli ka muusikaõpetaja Tabasalus aastatel 1995-2000. Tema poolt kokku toodud BigBandiga osales ta ka edukalt 1978. aastal rahvusvahelisel Tbilisi Jazzi Festivalil, sealset menukat etteastet võib pidada ka tema karjääri tipphetkeks. BigBändi muusika oli Helmuti üks nõrkusi, ta arranzeeris seda ka oma orkestrite tarbeks. Ka on ta erinevates koosseisudes üles astunud Soome, Ungari, Venemaa, Saksamaa, Rootsi, Taani jt. Dzässifestivalisel. Ta oli osaks ka mitmetes teistes ansamblites nagu ,,Baltika", ,,Virmalised", ,,Laine", ,,Fix", ,,New Winds" ja ,,Apelsin". Instrumentaallugue kõrval on Helmut kirjutanud ka mõned laulud, nt ,,Jäälill ja täht", ,,Suur Vanker" jne. millest viimane pälvis Haapsalu ,,Valge daami" lauluvõistlusel aastal 2002 kolmanda preemia
Tema terav tantsudramaturgiline vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele nagu Puskini ,,Jevgeni Onegin", Shakespeare'i ,,Romeo ja Julia" ja Mérimée ,,Carmen", mis jõudsid suure menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija Kurt-Heinz Stolze sündis Hamburgis, kus ta õppis sealses muusikakõrgkoolis klaverit, orelit ja dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest. Orkestrit juhatas Kaspar Mänd, kes on alates 2014. aastast dirigent Rahvasooperis Estonia. Jevgeni Onegini rollis oli esimest korda Anatoli Arhangelski ja Tatjanat kehastas Luana Georg. Lavastuses oli kujutatud 19. sajandit. Täpsemalt 1890 aastat, millal Puskin värssromaani lõi.
Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jm. Flöödisoolot esitas Sigrid Orusaar. Balleti koreograafia ja kostüümide eest vastutas David Nixon, dirigeerisid Jüri Alperten ja Mihhail Gert. Lavakujunduse eest vastutas Charles Cusick Smith, valgustust koordineerisid David Nixon ja Tiit Urvik. Muusika valiku tegi Anthony Meredith, seda arranzeeris ja orkestreeris John Longstaff. Selle konkreetse etenduse repetiitoriteks olid Irina Härma, Tatjana Laid, Viktor Fedortsenko ja Juri Jekimov, kontsertmeistriteks olid aga Milena Borissevits, Larissa Beresneva, Vladima Jeremjan ja Anneli Tohver, etendust juhtis Jüri Kruus, tehnilise poole eest vastutas Karl Mikk. Ballett on koostatud Malcom Arnoldi muusikale, mille stsenaariumi autoriks on David Drew, kes kirjutas selle Alexandre Dumas' romaani ,,Kolm musketäri" ainetele tuginedes. Balleti
naturaalsed pillid. Üks selline teos on City Life, kus muu hulgas kõlavad originaalsalvestised 1993.a World Trade Center`i pommiplahvatusest tekkinud tulekahju- kaosest. Reichi lavamuusika moodustavad dokumentaalsed video-ooperid (The Cave) Philip Glass 1937 On samuti minimalismi teerajaja ja olulisemaid esindajaid. Lõpetas Chicago ülikooli matemaatika ja filosoofiateaduskonna. Õppinud muusikat Juilliardi muusikakoolis. Pariisis puutus kokku filmimuusikaga, arranzeeris filmi jaoks india muusiku Ravi Shankari muusikat, mille kaudu sai aimu kaugete kultuuride traditsioonilisest muusikast, tekkis huvi eksootiliste kultuuride ja nende muusika vastu (hiljem eriti Aafrika ja Lõuna -Ameerika indiaanlaste muusika vastu). Glass on loonud muusika mitmekümnele filmile. Erilisemaid neist on Koyaanisqatsi (hopi-indiaanlaste keeles - elu, mis on tasakaalust väljas): Nägemus kahe erinva maailma kokkupõrkest linlik elu/tehnika ja looduskeskkond
aastast alates. Eriti vaimustatud oli Milleri orkestrist noorsugu, kellele ta pakkus veidi sentimentaalset lüürikat, selle a) Blues kõrvale aga tugeva kontrastina ka lausa elektriseeriva pulsiga svingmuusikat. Ansambli mängukultuuri Kõigist ameerika olustikus levinud afro-ameerika muusikalistest vormidest on blues jazziga kõige ja kõla poolest olid Milleri tippsaavutused tol ajal üsna lähedased absoluutsele ideaalile. Ta arranzeeris otsesemates ja tihedamates sidemetes. Töölaulud, spirituaalid ja blues on oksad ühest puust. Blues'is on hästi, kirjutas häid laulutekste ja oli hea organisaator. valdavaks isiklike murede ja elamuste kitsas ring. Mis võis olla blues'i tekke tõukejõuks? Endiste Teise maailmasõja ajal juhatas Glenn Miller Ameerika lennuväe orkestrit
temperamentse, sageli võibolla kareda, ent kirgliku ja jõulise kujutamisoskuse. Tark, aus ja südamlik Barezzi oli tubli muusik. Ta mängis peale flöödi veel mitut puhkpilli, õhtuti aga muutus tema kontor, kus filharmooniaühingu orkestriproove peeti, tõeliseks kontserdisaaliks. Noor Verdi võttis neist kokkutulekuist innukalt osa, kirjutas noote ümber, müristas suurt trummi, õpetas orkestrantidele partiisid selgeks, arranzeeris muusikapalu. Suured edusammud orelimängus, samuti kompositsioonialuste, dirigeerimistehnika ja muusikalis- teoreetiliste tarkuste tundmaõppimises viisid Provesi õige varsti mõttele, et tal noorukile enam midagi õpetada pole. Vaimustusega suhtus oma kasvandikku ka Seletti ning nii tekkis nende vahel omalaadne võistlus. Provesi oli Verdi heliloojatalendis veendunud, Seletti aga nõudis nooruki asumist kirjanduse radadele. KuuInud kord Verdi oreliimprovisatsioone. Mõistis lõpuks
annaabi.ee 
