„Ma tean küll, et armuasjus pole paha saada asjaomase isiku nõusolek“ - lehekülg 23, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Armastades kedagi, ei taha sa kuulda teiste nõuandeid, kuna sinu jaoks on see inimene niivõrd perfektne, et pole teiste arvamust vaja kuulda. Kuidas mina sellest aru saan: Armastus pimestab ja sageli ei tahetagi kuulata, mida keegi teine selle tunde kohta ütleb, isegi siis mitte, kui keegi on olnud just samasuguses olukorras. Tänapäeval käib see mõte armunutega kaasa, jah, armastus tõepoolest pimestab ja armunud ei saa sellest aru. Eks igaüks teeb oma vead ise ja alles siis õpib nendest. Mõte: „Lääne- ja idatuuled ei pane La Manche`i laineid rohkem möllama kui vastuolulised tunded, mis mässasid tema südames“ - lehekülg 29, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Kord kirutakse kõike mida elu on toonud ja kord jälle kiidedakse seda kõike. Inimene on
Rumba Rumba on paaristants. Rumba on aeglases 4/4 taktimõõdus, kirglik tants, kus tantsijad peaks kujutama armunuid. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Kuuba - rumba: https://www.youtube.com/watch?v=Qgwyiyvz6FI Väga rahulik muusika. Tempo on ühtlane ja sujuv. Aeglasele ja rahulikule liikumisele on tantsus ka teravaid pöördeid. Seda, et tegu armunutega olseks, mina küll aru ei saa. Tša-tša-tša Tšatša ehk tša-tša-tšaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Väljakujunend rumbast ja mambost, lihtsam versioon.Tantsu nimetus pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb tšatša nimetus tempokast Kuuba tantsust guarachast või tšatša sammudele iseloomuliku chassé tantsimisel
,,ütles juba rohkem kui tuhat sõna". Kahtlev silmade rändamine pidi andma teistele signaali, et tüdruk ei olnud 100% poisi juttu keskendunud ning neid on vaid põgus vestlus. Kuigi kehade lähedus ja asetus väitis juba otse vastupidist. Samas oli aga tüdrukupoolset silmkontakti väga palju, ning on uuritud, et kui silmside kestab juba rohkem kui 2/3 vestluse ajast, ollakse rohkem huvitatud vestlus kaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Ning kuna silmside on siiski kahe inimese vaheline, siis pidi ka poiss tüdrukuga silmkontaktis olema, ehk võib oletada ka noormehe poolset huvi neiu vastu. Tüdruku silmavaatuse ülekaal oli siiski suurem, ning on leitud seos, et kui inimene püüan rohkem otsa vaadata kõrgema staatusega inimesel, et saada tunnustust. Madalam staatus üritab rohkem meeldivust tekitada. Siit võib eeldada, et tüdruk pidas poissi
Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Häbelikud inimesed kardavad ja ei talu sageli silmsidet . Kui silmside kestab juba rohkem kui üle poole ajast on pigem tegu armunutega ja ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslasest kui tema sõnadest . Halvemal juhul põrnitsevad üksteisele aga vaenlased kes on võitlusvalmis , ja ka siis kui teise inimese väide või küsimus tekitab viha või agressiivsust . Erineb meie kehakeel ju teistest rahvustest , siis sõltub ka inimese pilgu pikkus tema rahvusest . Näiteks jaapanlased vaatavad vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku , Lõuna-Eurooplased aga vaatavad üksteisele otsa lühidalt ja tihti .
Sotsiaalne kontroll tähendab seda, kui vaatame näiteks kurjalt lapsele otsa, kui ta tahab rahvarohkes paigas nutma hakata või vastame kellegi uurivale pilgule hukkamõistva pilguga. Meie pilk räägib tähelepanust, mida me kellelegi osutame, ja selle tähelepanu määrast. Michale Argyle´i väitel vaadatakse teineteisele otsa 30% kuni 60% suhtlemise ajast. Kui silmside kestab juba rohkem kui 2/3 ajast, ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Teisel juhul põrnitsevad üksteisele otsa aga võitlusvalmis vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. (Nierenberg, 1997) Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumaalselt informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu
- informatsiooni kinnitamine - suhtluse reguleerimine - intiimsuse ehk läheduse väljendamine - sotsiaalne kontroll Sotsiaalne kontroll tähendab näiteks seda, kui lapsele antakse rahvarohkes kohas kuri pilk, et ta jonnimise lõpetaks. Michale Argyle väitel vaadatakse teineteisele otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast. Kui silmside kestab juba kauem kui 2/3 ajast, ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Teisel juhul põrnitsevad üksteisele otsa aga võitlusvalmis vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. (3 [9. aprill. 2011]) 10 4.Uurimus
Sotsiaalne kontroll tähendab seda, kui vaatame kurjalt lapsele otsa, kui ta tahab rahvarohkes paigas töinama hakata või vastame kellegi uurivale pilgule hukkamõistva pilguga. Meie pilk räägib tähelepanust, mida me kellelegi osutame, ja selle tähelepanu määrast. Michale Argyle väitel vaadatakse teineteisele otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast. Kui silmside kestab juba rohkem kui 2/3 ajast, ollakse rohkem huvitatud vestlus kaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Teisel juhul põrnitsevad üksteisele otsa aga võitlusvalmis vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal (2.Lk: 24). 5.1. SIGNAALID SILMADEGA Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse
hakata või vastame kellegi uurivale pilgule hukkamõistva pilguga. Meie pilk räägib tähelepanust, mida me kellelegi osutame, ja selle tähelepanu määrast. Michale Argyle väitel vaadatakse teineteisele otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast. Kui silmside kestab juba rohkem kui 2/3 ajast, ollakse rohkem huvitatud vestlus kaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Teisel juhul põrnitsevad üksteisele otsa aga võitlusvalmis vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal (Nierenberg 1997: 24). Signaalid silmadega Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse
annaabi.ee 
