neid probleeme üritasidki nad lahendada. Näitlejad suutsid muuta õhkkonna väga pingeliseks ja panid kaasaelama nende muredele ja Minu arvates, oli etendus väga kiiduväärt, noore inimesena oli paljude probleemidega võimalik suhestuda, seetõttu oli huvitav vaadata, kuidas samades olukordades käitutakse ja näha seda kõike kõrvalt vaatajana. Etendus pani mõtlema sellele, et me keegi ei saa täielikult kontrollida, mis meiega elus juhtub või kellesse me armume ja ei tohiks olla eemaletõukav ühegi elus pakutud võimaluse suhtes.
Esimene armumine. Noorelt armume kergesti. Noorlelt on raske aru saada mis on armastuse , armumise ja lihtsalt meeldimise vahe. Noortel on need sõnad sama tähendusega. Mina pole veel kellegisse armunud olnud. Mulle on meeldinud poisid küll, aga armunud ma nendesse ei olnud. Selles jutus tahaksin rääkida sellest inimesest kes on mulle kõige kauem meeldinud. Poiss meeldis mulle mitu aastat. Tol ajal mõtlesin et armastan teda. Mõtlesin et minu tunded on vastastikused kuigi see ei olnud nii. Ma sain tema nimelt kirju ja samas vastasin ka neile. Tagant järele mõeldes saan aru et poiss lihtsalt meeldis mulle. Täpsemalt öeldes isegi mitte tema vaid see keda ma endale ette kujutasin. Ma nägin teda läbi roosade prillide. Poiss oli minu silmis: lahke, viisakas, sportlik, ilus, heasüdamlik jne. Kuigi ma temaga iegi ei suhelnud. Kõik teadsid et ta meeldib mulle isegi tema. Mulle räägiti et ta ei ole selline nagu mulle tundub...
Nüüd ma tean, et kõik on korras.. ka meie vahel. Ainuke, mis puudub on armastus. Imelik on mõelda, et inimene kellega sa võisid end tunda kõige-kõige paremini ja kellele sa oleksid toonud kuu ja tähed, kelle nimel sa oleksid olnud valmis surema, kellega koos sa oleksid rännanud kasvõi maailma lõppu ja kelle nägemine pani sind alati naeratama, et see inimene on nüüd palju kaugemaks jäänud, aga ma tean, et ta on osake minust ja mina temast. Valu on ka osa armastusest. Me armume, me tunneme end hästi ja lõpuks siiski, me süda murdub. Mõnikord me satume armukeerisesse või pigem armukolmnurka ja ma arvan, et see ei ole sugugi hea, kuna seal võib garanteerida südamevalu ja täieliku peavalu. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... See armastus muutis mind. Ma tean nüüd, et tõeline armastus suudab mind võtta
Armastus on valatud paljudesse maailma romaanidesse, ooperitesse, näidenditesse ja meloodiatesse. Võibolla just läbi kunsti on saanud alguse inimeste alateadlik nägemus armastusest kui millestki igavikulisest. Oma hiilguse ja kujuteldamatu jõuga, millega armastus mõjutab inimelusid, võib see tunne olla nii loov kui ka purustav. Armastusel on kombeks tihti meie teedelt kaduda, jättes maha üksnes valu, kurbuse ja pisarad. Milleks meile siis üldse armastus? Niipea kui armume, muutume kergesti haavatavateks ja iseäranis kaitsetuks armastuse kaotuse ees. Keskaja Euroopas peeti armuvalu koguni kehaliseks või vaimseks tõveks, mida saab ravida üksnes armastatu vahetu kohalolek. Tänapäeval näeme samuti, et hirm kallimast ilma jääda kutsub inimestes sageli esile armukadedust ja omandiinstinkti, see omakorda ajendab inimesi süüdistama ning kasutama emotsionaalset santaazi. Pärast lõplikku
vanemad ei püüa oma tütreid ja poegi kujundada, vaid ka lapsed vallandavad oma vanemates reaktsioone. Nagu ka igas inimestevahelises suhtes, ilmnevad ka kasvatuses tagasiside efektid. Meie isiksust ei vormi üksnes lapsepõlve kogemused. Kui lahkume vanematekodust, siis meie elutee õieti algab. Inimesed, kes seisavad meiel nüüd kõige lähemal ja kellel on suurim mõju sellele, kuidas me elame, on mehed või naised, kellesse me armume ning kellega me oma tuleviku koos veedame. Kannatlik, toetav armsam võib ebakindlal naisel aidata saavutada suuremat enesekindlust; ümberpöördult võivad näiteks korduvad pettumused äratada siiras mehes püsivat umbusaldust. Et kahe inimese vahel mingi säde tekiks, peavad mõlemad üheaegselt saatmise ja vastuvõtu sisse lülitama. Seda ei tee me kuigi tihti, kuna oleme enamasti ametis muude asjadega. Seepärast lahvatabki kirg nii harva, isegi kui kõrvalseisja
On ka teisi mäluhäireid nagu näiteks liigmälu, mis tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeletuletamist. Tegemist on tahtele allumatu ja koormava haigusega, sest teatud pildid meenuvad pidevalt. Raskendab ka uute kogemuste omandamist. On ka näiteks joobemälu, kus esinevad teatud mälulüngad. 22. Kaaslase valiku teooria, suhtemudelite mõju paarissuhtele Armumine on lapsepõlve idealistlik ettekujutus partnerist ja suhtest. Kohates sinna kujutusse sobivat inimest-armume. Kujutus kitseneb, märkame vaid seda, mis sobib ideaalselt. Kui teine inimene vastab samaga siis loome suhte. Kumbki partner annab teisele rolli ja alateadlikult kirjutame alla lepingule ehk oma nägemusele suhtest. Mõlemal on see erinev (milline on meie suhe, mis saab tulevikus, mitu last, kus elame, kus töötame). Siis saabub reaalsus, tuntakse et lepingut on rikutud, illusioonid purunevad. SELLEST HETKEST VÕIB AHAKATA ARENEMA TÕELINE SUHE. Oleneb partneri soovist üksteist tunda õppida
Firasse, saare suuremasse külla ja jõime välikohvikus uskumatult kanget kohvi. Me mõlemad olime kofeiinist täiesti pilves. Mind tabas ärevus ja muutusin vaikseks, Effie flirtis aga väljakutsuvalt kelnerite ja juhuslike möödujatega. Siis on siin see kutt Kostos. Ta kõnnib umbes kuus korda päevas meie majast mööda. Ta püüab kogu aeg minuga silmsidet saavutada ja vestlust alustada, aga ma ei mängi kaasa. Mu vanaema suurim ootus on see, et me armume. Miks võiks veel vähem romantilisem olla? Peale selle pole midagi suur juhtunud. Mitte midagi piisavalt suurt Pükste jaoks. Nad ikka ootavad kannatlikult. Ma ei jõua su kirja ära oodata. Post käib siin nii aeglaselt. Ma tahaksin, et mul oleks arvuti. Ma loodan , et sinul ja Alil on väga tore. Oled mulle kallis, Lena Carmen ei teadnud mida teha. Paul oli elutoas koos oma beibeliku tüdruku ja spordisemudega
tekitavad. Neist üheks oluliseks on armumine, mis pole sageli täielikult tahtlikult kontrollitav · Armumise ühisteks elementideks loetakse mõtteid selle inimese kohta ning temaga kohtumiste sagedust. Märgitakse ka juhuslike, ootamatute kohtamiste olulisust armumisel · Sternberg väidab, et meie armumine sõltub meie valmisolekust armuda ehk tunnetuslikust hoiakust. Kui valmisolek on olemas, siis me armume. Seega pole armumine sugugi juhuslik, vaid enese poolt planeeritud nähtus · Armumine tõstab enesehinnangut ning tajutud enesetõhusust · Arvukad uurimused on näidanud, et juhuslikule kohtumisele eelnev (suvalisel põhjusel tekkinud) aktivatsioon suurendab vastassoost veetleva isiku veetlust ning suurendab vastassoost mitteveetleva isiku ebameeldivust. Vastava teooria kohaselt toimub reaktsiooni hõlbustus ehk domineeriva reaktsiooni tugevdamine