Armastus võib inimest tundmatuseni muuta (0)

Armastus võib inimest tundmatuseni muuta
Armastus.. ainuüksi see sõna paneb sind mõtlema. Ilmselt on kõik inimesed mõelnud, mida see üldse tähendab ja mis tunne tekib siis, kui sa oled tõepoolest armunud. Miks üldse kõik inimesed seda vajavad? Miks see sõna on nii eriline? Kuidas see tekib?
On olemas armastus lemmikloomade vastu, isa- ja emaarmastus ja muidugi ka poisi -ja tüdruku vaheline armastus.
Armastus võib tekkida esimesest silmapilgust, kuid samas ka pikema aja jooksul. Sõna on iseenesest ilus, aga armastus ise ei pruugi alati nii ilus olla ja võib lappesse minna. Kui mõlemad osapooled üksteist armastavad on kõik ilus, kuid võivad tekkida ka konfliktid, mis tegelikult võivad kahte inimest rohkem liita või siis lahutada.
Armastusega kaasneb ka palju probleeme. Üks nendest on armukadedus. Mõned on rohkem armukadedad ja mõned vähem. Tegelikult oleme me kõik tundnud armukadedust, kui me oleme armunud olnud. Samas, miks seda olla, kui sa usaldad oma partnerit 100%?- Lihtne. Sa kardad teda kaotada.
Mina ise eelistan olla vaba, kuna mu kogu aeg kulub kõigele muule, mul ei oleks lihtsalt aega, kuigi öeldakse, et armastatud inimese jaoks leiad alati aega. Paraku ei ole ma selleks kõigeks valmis. Ma olen alles noor ja mul on veel aega armuda. Miks olla praegu suhtes ja pühendada oma aeg armastusele, kui ma saan olla vaba ja teha seda, mida hing ihkab ja otseloomulikult täita enda unistused?
Ma olen olnud armunud. Iga-kord, kui ma teda nägin mul lendasid liblikad kõhus, ma tundsin, et ma rändaksin temaga kasvõi maailma lõppu ja, et ta toob mu ellu päikest. Ta oli mul koguaeg mõtetes. Ma tundsin, et rohkem pole vajagi. Ma olin rohkem avatud ja temaga ma sain alati tunda, et ma võin olla mina ise. Ma võisin temaga koos naerda tunde, kasvõi mingisuguse tühise asja peale. Ma lihtsalt tundsin end temaga koos mugavalt ja kindlalt.
Lõpuks läks aeg edasi ja tunded lihtsalt kadusid . Ma üritasin veel neid tagasi saada aga see ei õnnestunud. Ma murdsin ta südame ja sain ka ise kohutavalt haiget. Tema nägemine tegi haiget. Ma tundsin, et tahan ära minna ja ei taha teda enam kunagi näha. Ma muutusin kinnisemaks ja just tema suhtes. Ma hakkasin aega veetma teiste inimestega, et mõtteid eemale saada.
Mäletan, et mõni päev pärast seda me nägime ja mul oleks justkui nuga südamesse löödud. Ta ei naeratanud mulle, ta isegi ei suutnud mulle enam otsa vaadata. Ta oli tuim ja ma polnud teda kunagi varem sellisena näinud. Ma teadsin , et ta on piisavalt tugev ja et ühel päeval saab kõik korda. Nüüd ma tean, et kõik on korras.. ka meie vahel. Ainuke, mis puudub on armastus.
Imelik on mõelda, et inimene kellega sa võisid end tunda kõige-kõige paremini ja kellele sa oleksid toonud kuu ja tähed, kelle nimel sa oleksid olnud valmis surema, kellega koos sa oleksid rännanud kasvõi maailma lõppu ja kelle nägemine pani sind alati naeratama, et see inimene on nüüd palju kaugemaks jäänud, aga ma tean, et ta on osake minust ja mina temast.
Valu on ka osa armastusest. Me armume, me tunneme end hästi ja lõpuks siiski, me süda murdub. Mõnikord me satume armukeerisesse või pigem armukolmnurka ja ma arvan, et see ei ole sugugi hea, kuna seal võib garanteerida südamevalu ja täieliku peavalu.
Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki , mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord...
See armastus muutis mind. Ma tean nüüd, et tõeline armastus suudab mind võtta koos minu vigadega ja olla minuga nii heas, kui ka halvas . Tean, et see on ootamist väärt.