... 1. Võrdele: kips- ja tsementtasandussegusid (10) Kips tsement .................................................................. ........................................................................ survetugevus Hea:vuukideta paigaldus Kasutatav nii sees kui väljas Ei vaja armeerimist Köetavatele pindadele Bioloogiliselt kahjutu Ühtlane pind Halb: Lühike Halb:ei talu niiskust tööaegsuur survetugevus
suurte korrusmajade ehituses. Lisaväärtusena antud ploki juures on kindlasti ökonoomsus - kvaliteetne tulemus saavutatakse väiksemate kuludega. Ploki küljed on reljeefsed, nn punnsoonühendusega ja haakuvad omavahel, mis võimaldab laduda müüri püstvuuke täitmata. Selline läbimõeldud konstruktsioon vähendab oluliselt kulutusi müürisegule, transpordile ja ladumisele kuluvale ajale. Müüri ladumisel pole vaja kasutada täiendavat armeerimist. Valmis seina ei pea krohvima. Müürimördi paigaldamiseks mõeldud kelk ja haarats plokkide tõstmiseks lihtsustavad ladumist. KAUAKESTEV + külmakindel (105 külmatsüklit) + tulekindel (tulekindlusklass A1) + tehnilised omadused tagavad konstruktsioonilise kestvuse. HELIKINDEL 53dB vastab olukorrale, kui väljas on liiklusmüra ning toas on sama vaikne nagu raamatukogus. TUGEV silikaatploki tugevus on 20 MPa (kannab kivikatust, paneele jpm)
armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab temperatuurikõikumise tõttu kõige tihedamat armeerimist. Konstruktiivset armeerimist kasuliku koormuse jm koormusefekti talumiseks arvutatakse eraldi. Armatuur tuleb üleni mördiga katta. Kõige paremaid tulemusi annab Fibo Bi-armatuur. Poolekiviseotise puhul peab ankurduse pikkus olema vähemalt 300 mm. Suurte avadega kandvates seintes on aknapilastritel ja vahetult nende all asuvatel osadel oluliselt suuremad pinged kui nt lihtsatel rinnatiste osadel. Kokkusurumine, mis tekib suurte pingete tõttu, võib põhjustada pragude teket pilastrite all. Seetõttu
Profiilidega tehakse räisnurka. Arvestada, et profiil muudab 5-8mm aknajoone asendit Liide aknaraamiga tihendatakse polüuretaantihendiga. Esmalt kantakse profiili alusele pinnale armeerimissegu. Seejärel surutakse profiil tihedalt segusse. Silutakse roostevaba hõõrutiga ja üleliigne segu eemaldatakse. Kõikide avade nurgad on vaja armeerida ca 20-30cm klaaskiudvõrgust armeering tükiga või võrguribaga. Teostatakse enne fassaadipinna armeerimist, samaaegselt avapõskede vormistusega. Armeerimine Kuivsegu segatakse veega, lastakse 10-15 min seista ja segatakse veelkord. Klaaskiudvõrk paigaldatakse vertikaalsete paanidegna, surudes hõõruti abil võrku armeerimissegusse nii, et segu tungib läbi võrgusilmade. Läbi klaaskiudvõrgu läbitulnud segu silutakse laiali. Kõrgematest kohtadest võib armatuurvõrgu muster läbi kumada, kuid värvus ei tohi näha ikka. Seejärel kantakse peale teine kiht, mis on eelmisest ½ õhem.
Müüritise tugevdamine toimub põhiliselt müüritise võrkudega armeerimise teel, kus müüritise täiendav tugevus saavutatakse ruumilise pingeolukorra loomisega täiskividest müüritises võrkude abil. Võrgud pannakse horisontaalvuukidesse ja ühe võrguga tugevdatav ala haarab teatava hulga kiviridasid võrgu all ja peal. Müüritise arvutuslikul tugevdamisel on see ridade arv määratud, samuti on määratud võrgu silm ja traadi läbimõõt. Kasutatakse ka nn konstruktiivset armeerimist, kus võrgud pannakse vastavalt väljakujunenud praktikale. Vuukidesse või kiviuuretesse pandud armatuurvarraste abil võib müüritisest moodustada ekstsentrilise surve ja painde elemente. Need elemendid kujundatakse kõik arvutuste alusel. Müüritise armeerimine võrkudega Võrgud pannakse ladumise ajal horisontaalvuukidesse. Arvutuslikul tugevdamisel määratakse kõik võrgu parameetrid arvutusega. Samasugust tugevdamist võib kasutada konstruktiivsel tugevdamisel,
Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suundades. Sellist armeerimist on võimalik sooritada mitmesuguste kiududega, millest kõige levinumad on tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest-, või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonimassi sisse ära jaotada. Nii on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Kiudbetooni eelised · Tavaarmeeringuga seotud kulutused ja ajakulu puudumine: armeeringu
Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist. Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides, mis töötavad normaaltemperatuuril, diskreetest armeerimist hapra (keraamilise) maatriksi sitkuse tõstmiseks. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Maatriksi
erimaterjale.Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks 12. KM põhilised armeerivad kiud, nende põhiomadused. Komposiitmaterjali armatuur (läbimõõt 3-200 m, tavaliselt u 10 m): Klaaskiud Süsinikkiud Orgaanilised kiud Metallkiud Keraamilised kiu Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdne toote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist 13. Tehnokeraamika. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ühelt poolt ehituskeraamikast
Eesmärgiks on seatud orgaaniliste kiudude saamine, millel oleks kõrged survetugevuse näitajad. Senituntud parimatel kiududel (näiteks kevlar) ei hinnata survetugevust piisavaks. Innovatiivseks ideeks oli tuntud kiudude muutmine molekulaartasemel komposiitideks regulaarahelaga makromolekulide polübensotiasool (PBT) ja polübensoasool (PBO) sisseviimisega. Tegemist on kasutusvalmite materjalidega, mis ei vaja enam täiendavat armeerimist sarrusega, samuti sarruse ketramist-kudumist, prepregide valmistamist jne. Tehnoloogiliselt on see idee realiseeritud mitmel erineval viisil: · molekulaarne kokkupõimimine · pook kopolümerisatsioon · plokk kopolümerisatsioon. Molekulaarne kokkupõimimine Meetod seisneb kahe komponendi lahuse kooskoaguleerimises nii, et oleks välistatud faaside separeerumine. Näiteks
elamuehituses – pereelamud, ühiskondlike hoonete kui ka tööstushoonete ehituses. Aeroci peamisteks lähteaineteks on tsement, liiv, lubi ja vesi. Aeroc on hingav materjal, mida võib nimetada puidu omadustega kiviks, ta ei sisalda tervisele kahjulikke aineid ja Aeroci-ehitistes on inimsõbralik mikrokliima. Aeroc-tooted valmistatakse valumassi aurutades kõrge surve ja temperatuuri all. Materjali tihedus kuivas olekus on 300 kuni 600 kg/m3. Armeerimist vajavatel juhtudel on armeerimise miinimumnõue täidetud kui 375 mm, 300 mm ja 250 mm paksuses seinas paigaldatakse igasse neljandasse vuuki kaks armatuurvarrast ning 200 mm ja 150 mm paksuses seinas üks varras Ø 8 mm. Armatuuri ei saa panna silluste pealispinda, kuna soonte freesimine sillustesse on keelatud. Deformatsioonivuukides tuleb armatuur katkestada. Uue võimalusena seinte armeerimisel kasutatakse Murfor armatuuri. See armatuur leiab järjest laialdasemat kasutamist just tänu
ehitustavade järgmistestt, kuna need võivad osutuda tehniliselt teostumatudeks või liiga kalliks. Sellised olukorras, kus aluspinnased ei suuda vastu võtta mulde omakaalust või ekspluateerimist. Vältimaks ebaühtastest vajumisest põhjustatud pragude tekkimist katendisse või kogu konstruktsioono purunemist seoses muldes tomuvate lihetega, tuleks kehvade omadustega aluspinnastel ehitavas muldkehas kasutada geosünteetide tugedamist ehk mulde armeerimist. Savikatele ja teistele nõrkadele aluspinnastele ehitatud muldes kahjustuste tekkimine ja purnimine on peamiselt põhjustatud kolmest erinevas sündmustest: 1. muldkeha ja aluspinnase purunemine mööda silidrilist lihkepinda. 2. Muldkeha tasapinnaline (horisontaalne) libisemine ja laialivajumine. 3. Muldkeha aluse vertikaalne nihkemine. Vältimaks antud sündmste tekkimist peab tugendamise funtkiooni täitev geosünteet tasakaalustama konstrksiooni tekkivaid tjõudusi
mördist kaitsekihiga. Raudbetoonkest on pikivarrastega ja rangidega armeeritud kest, kus töötavateks raudadeks on rangid (3). Pikivarradaid (4) kasutatakse põikvarrast fikseerimiseks. Betooni klass B7,5...20. Krohvikest töötab analoogselt betoonkes- tale. Ts.mördi soovita- tav survetugevus vahe- mikus fm5...10 N/mm2. 2. Võrkudega tugevdamine. Sellist armeerimist kasutatakse ehitatava müüritise tugevdamiseks (tugevusarvutus vt peatükk 6). Võrk tehakase ristuvatest varrastest, traadi läbimõõt 3...4 mm. Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid deformatsioone (segu välja surumist vuugist, mis põhjustaksid kivi pinnal tõmbepingeid). Järelikult on oluline, et a) võrguvarrastel oleks korralik nake mördiga (vardapinna ja kivi vahele peab jääma vähemalt 2mm segukiht);
lühiajalist töötemperatuuri tõusu kuni 1000 0 C. Perspektiivsed on ka orgaanilised polümeerid, mis sisaldavad ahelas makromolekule, aromaatseid tsükleid ja räni, lämmastiku, väävli, fosfori, boori aatomeid. Heaks lahenduseks polümeeride füüsikas oli molekulipealsete struktuuride ehitamine. See on kõigepealt polümeeride modifitseerimine viies kunstlikult nende koostisse kristalli tekitajaid, pind aktiivseid aineid ja termotöötlus ainete valik. Laialt kasutatakse armeerimist eeterlike ja epoksüvaikude baasil. Saadavad polümeerid omavad 1000- 1200 0 C juures talutavaid tehnilisi omadusi. Komposiitmaterjalid on tänapäeva lennu konstruktsioonides laialt kasutusel. Kasutusel on kahte tüüpi materjalid: 1. Kolmekordsed konstruktsioonid alumiiniumist kärgtäidisega, mis on liimitud kattega. 2. Klaasplastikkonstruktsioonid, mis on liimitud metall konstruktsioonile. 57. Protekteerimise võtted alumiiniumisulamite kaitsmisel.
suunas. Ekstsentrilise surve puhul tugevuse kasvu korrigeeritakse täiendavalt. Müüri tugevuse kontroll toimub nagu tavaliselt, tugevuse avaldises on ainult f asemel ft. Võrkudega armeerimine toimub kahest põhimõttest lähtuvaltnn konstruktiivne armeerimine, mida tehakse vastavalt väljakujunenud praktikale ja lähtudes võimalikest ohtudest müürile (näit hoone ebaühtlane vajumine, mitmesugused seinte liitumise kohad jne) ja armeerimine vastavalt tugevusarvutustele. Konstruktiivset armeerimist vaatleme edaspidi vastavas peatükkis. Arvutuslik armeerimine on vajalik tavaliselt siis, kui müüri paksus on millegipärast piiratud. 15Müüri tugevdamine armeerimisega (vasta järgmistele punktidele)- valmis müüri tugevdamine, arvutuse alused Olemasoleva müüri tugevdamine osutub tihti vajalikuks hoonete rekonstrueerimise käigus või avarii situatsioonis, kui müür on millegipärast ülekoormatud. Levinenumad on kolm põhilist võtettugevdamine metallsärgiga, tugevdamine
26 3.1.5 Kest Kest hoiab kaablistruktuuri koos ja kaitseb kaablituuma . Väliskaablitel on kest tavaliselt polüetüleenist (PE). PE muudetakse UV-kiirgust kastvaks, lisades tema hulka pisikese koguse süsinikku. Seega kesta värvus on must. Väliskaabli PE-kest pikkussuunas on lamineeritud. Nofreeritud teraskiht tugevndab katte struktuuri ja toimib niiskuskaitsena. Kofreeritud teraskihi kõrval kasutatakse maakaablites ka armeerimist. Kogemus näitab ,et kaabli korralik täitmine ja selle plastikkate on küllalt tugev ning metalllaminaati niiskuse tõrjumiseks ei ole vaja. Armeeritud vee ja maakaalbites on 2 kattekihti ja armatuur nende vahel. Veekaablite armeerimine ja kattekihistruktuur on tavaliselt tugevamad kui maakaablitel. Õhkkaablites tugevndustross ja kaablituum on samuti ühise PE-katte sees nii,et nende vahel on õhuke vahetoestus. Selliseid kaableid nimetatakse 8-kujuliseks struktuuriks.
annaabi.ee 
