hiljem Luuga all Vaskovo küla juures edukalt. Antud lahingute eest teenis Rebane esimese eestlasena raudristi rüütliristi. 27. jaanuariks oli Leningradi blokaad murtud. Samal päeval anti käsk Narva elanikkonna evakueerimiseks. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsuse juht H.Mäe Eesti seaduste alusel välja üldmobilisatsiooni. Kuna Leningradi alt taganema sunnitud Wehrmachti 18. armee LIV. armeekorpus ja III. Germaani SS-Soomuskorpus taandusid Narva suunas ning ülejäänud armee Pihkva suunas oli Narva suunas taanduvate vägede juhtimine armee staabist võimatu. Seepärast moodustati Narva suunas taanduvatest vägedest jalaväekindral Otto Sponheimeri juhtimisel "Sponheimeri Grupp". Vastavalt Sponheimeri päevakäsule 31. jaanuarist 1944 pidi Peipsi järvest Krivasoo külani kaitse sisse võtma LIV armeekorpus ja sealt edasi kuni Narva laheni III. Germaani Soomuskorpus
· laevadiviis (diviis) Korpus on operatiiv taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 24 diviisist ja eriotstarbelistest väeosadest ning tagalaüksustest. Armee kooseisu kuulub tavaliselt 25 korpust. Korpus võib tegutseda ka eraldiseisva üksusena. Korpuse suurus, väeüksuste koosseis ja struktuur ei ole kindlaks määratud. Seda muudetakse vastavalt korpuse lahinguülesannetele ja rinde vajadustele. Erinevaid korpusetüüpe · armeekorpus · jalaväekorpus · laskurkorpus · lennuväekorpus · motoriseeritud korpus · mägiküttide korpus · kaardiväe laskurkorpus · tankikorpus · kaardiväe tankikorpus · ratsaväekorpus · soomuskorpus Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis. Armees olevate erinevate väeosade hulk ja suunitlus sõltub armee ette püstitatud strateegilistest ülesannetest.
Kuna mõlemad pooled kulutasid 3-4 kuuga peaaegu kõik laskemoonavarud tuli ümber kohanduda pikaajaliseks sõjaks. Läbimurre Idarindel. 1914. aasta oli näidanud Vene armee halba juhtimist ja puudulikku varustust. Vene väejuhatus kavatses ühelt poolt anda Saksamaale löögi Ida-Preisimaa kaudu Berliini. Teine rünnaku suund oli üle Karpaatide Viini. Saksa väejuhatus kavatses rünnata Ida-Preisimaalt ja Karpaatidest. Saksamaal õnnestus Vene 20. armeekorpus hävitada. Venelased tungisid aga teisest kohast läbi ning ähvardasid Ungari tasandikke. Sakslased tõid läänerindelt vägesid appi. Gorlice operatsioon. Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi. Saksa väed vallutasid Galiitsia. 9. sept. murti Vene rinne uuesti läbi. Septembri lõpul suutsid venelased rinde ikkagi stabiliseerida. Gaasisõda. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i kanali juures gaasi, rikkudes sellega rahvusvahelist konventsiooni. Kasutati kloori
Sõjaväe ja talurahva seisundi tugevnemisele aitasid kaasa reformid, mille käigus asustati esialgu piirialad, hiljem ka teisi piirkondi sõdurtalupoegadega (stratiootidega), kes olid kohustatud põlvest - põlve armees teenima. Reformi eesmärgiks oli tagada: 1. stabiilne talupoegadest armee 2. stabiilne maaharimine 3. stabiilne maksude laekumine Reformide käigus taasühendati tsiviil- ja sõjaväeline haldus, riik jaotati teemideks (teem - armeekorpus), mida juhtis strateeg. 3. Ikonoklasm - 726 843 Perioodi iseloomustas ikonoklasm (pilditüli) ikonoklastide (pildirüüstajad) ja ikonoduulide (pildikummardajad, pildiorjad)vahel. Esimesed eitasid pühapiltide liigset austamist, olid vastu kiriku suurele maaomandile, teised pooldasid senise traditsiooni jätkamist. Ühtlasi oli tegemist poliitilise võitlusega, kus ikonoklastid tuginesid provintsiaadlikele, ikonoduulid aga aga suurlinnade elanikele
Türgi ja Bulgaaria olid nõus sellega leppima, küll aga Saksa sõjavägede juhtkond oli selle vastu - nende arusaamade järgi olid Venemaa ja Saksamaa taas sõjajalal. 27. veebruaril jõudis Venemaale telegramm, et järgmisest keskpäevast algab sõjategevus. 28. veebruaril algas Saksa vägede pealetund, nn Faustschlag. Eesti suunas tegutses Saksa 8. armee, eesotsas kindral-oberst Günther von Kirchbach. Lähenesid Eestile lõunast Lätist - lähenes 60. armeekorpus eesotsas kindral-leitnant von Papritz. 25. veebr jõudsid nad joonele Pärnu-Viljandi, Paide-Jõgeva ja jätkasid sealt edasitungi. Läänepoolt, et 17. aasta sügisel hõivatud Eesti saartelt alustas pealetungi 68. korpus (e Põhjakorpus) kindral-leitnant Adolf von Seckendorffi juhtimisel. 19. veebr võeti enda alla Kesselaid ning 20. veebr jooksul maabusid Virtsu piirkonnas. 21. veebruaril maabusid Hiiumaalt liikmele läinud Saksa väed Haapsalus
Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.[20] Eestis asusid saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi veebruarirevolutsiooni ning Petrogradi Nõukogu käskkirja nr 1 demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning Tallinna merekindluse väeosad. Vastavalt Põhjarinde juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile Tallinn – Paide – Tartu: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, Hungerburgi ja Kroonlinna kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma Põltsamaa, Kambja ja Emajõe suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k Уздна (Засека)) kuni Peipsi järveni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4
Nende ülestõusuga ühinesid ka ülejäänud vastupanuliikumise grupid, lisaks osa Slovakkia armeest. Loodeti, et kohe- kohe Punaarmee ületab Karpaadid ja tuleb ülestõusnutele appi. Punaarmee sedapuhku ausalt üritas appi minna, ei tulnud ülesandega toime, sakslased paiskasid Karpaatidesse lisavägesid, Dukla mäekurus ja mujal selle ümbruses panid Punaarmee pealetungi seisma. Lahingusse paisati ka NL-s moodustatud Tšehhoslovakkia armeekorpus, sakslased võitlesid ka ülestõusnutega, nov 1944 lämmatatigi. 1944 pealetungikampaania tulemusena Punaarmee jõudis välja vanale sõjaeelsele riigipiirile, seejärel lõi Sm koalitsioonist välja Soome, Rumeenia ja Bulgaaria. Tänu edule taandusid sakslased ise Kreekast, Albaaniast, Jugoslaaviast, Poolas suudeti välja jõuda Visla-Sani-Bugi jooneni, seada võimule kommunistlik valitsus. Ebaõnnestumine oli vaid Ungari ja Tšehhoslovakkia teema. Saksamaa
annaabi.ee 
