Armastus- üksindus isamaal? Juhan Liivi armastus- ja autobiograafiline luule Ma valisin Juhan Liivi armastus- ja autobiograafilised luuletused, kuna need meeldisid mulle kõige rohkem. Juhan liiv on suutnud luuletada kahest nii erinevast teemast ülima aususe ja julgusega. Juhan Liivi armastusluuletustes tuleb mõistet ,,armastus" võtta väga laialt, see ei piirdu pelgalt kahe inimese vaheliste tunnetega, vaid see võib olla armastus nii looduse vastu ,,Vaikse, kõrge nõmme ääres/üksik majake/vaikselt. lumi alla langeb/läbi oksade/..." kui ka näiteks armastus isamaa vastu. Juhan Liiv ei ole oma armastusluuletustes ainult õnnest rääkinud, vaid isegi väga palju on tal selliseid armastusluuletusi, mis on väga kurvad. Näiteks võin tuua katkendi tema luuletuse ,,Hällilaul" .
traagilises tunnetamises: pinge tajumise hinge ja keha, armastuse ja kannatuse vahel. Ja samal ajal järeleandmatus soovis säilitada inimeksistentsi ühtsus, ühendades maa taevaga ja inimese inimesega. FLEMING- (1609-1640) 17 saj suurim saksa lüürik. Tema tollane luule oli juurdlev, mõneti stoitsismimõjuline. Tema lühikese elukäigu suursündmuseks sai siiski reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi tunnetele täielikult- nii kipub hingevalu ja kurbus F luuletustes valitsema unistuste üle harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda
on olnud vaieldamatu. Lisaks vihjelistele tsitaatsõnadele, siia-sinna sisselipsavatele ingliskeelsetele lausejuppidele, on Sinijärve luulel teatud mõttes ka sarnane tonaalsus omaaegsete parimate rockibändidega. "Varjus ja viisnurgas" on Sinijärv avaldanud kauneid ja hardaid armastusluuletusi, aga samas ka indiviidi ja ühiskonna suhet lahkavaid värsse. Indiviidi tõstab Sinijärv ühiskonnast kõrgemale, sootsiumi ja isiku vahekord tema meelest saabki olla vaid eitus. Armastusluuletustes on Sinijärv aga romantik, trubaduur, kelle lauludesse lõikuvad ka enesepiitsutajalikud masohhistlikud meeleolud. Sinijärv leiab, et ilu ja kunst sünnib läbi patu. Peab olema vaev ja ahastus, et põrgut kogenuna tõusta puhastunult taevasse.Tema luules ei ole rahu, on igatsus rahu järele. Sellest suurem on aga igatsus vabaduse järele. Ja tegelikult on see vabadus Sinijärves endas olemas, see on tema sees, ta peab lihtsalt ergutama seda välja tulema. Teosed ja luuletused
kelmiromaan tegid kuulsaks, kuid oli ka oma ajastu suur luuletaja. Kirglik kaasaelamine kaasaja sündmustele, sügav mure kodumaa allakäigu pärast. Võiks nimetada ka moodsama terminiga eksistentsialistiks: surmateemalised sonetid, sotsiaalse vastutuse teema, kompromissitu ühiskonnakriitika. Avatud satiir, mis Donne’i luulest veel kaugemale minnes kasvas üle kõverpeegelduslikuks groteskiks. Fleming: XVII saj suurim saksa lüürik. Seos Eestiga. Siirus, avatus, tundelisus. Armastusluuletustes matkis Petrarcat. La Fontaine: klassitsismi hilisem suurkuju Prantsusmaal. Ratsionalism ei köitnud teda, iroonia ja vaimukus. Loomalood, milles loomad kehastavad kõikvõimalikke karaktereid. Ei rõhuta üleliia lõppmoraali, pigem on olukord tähtis. Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, demagoogia, silmakirjalikkus. 17.Barokk-draama (XVII saj.): Calderón (Elu on unenägu, Suur maailmateater; valimikus „Hispaania pärand“ komöödiad
"Elu tuli" -rakendas meisterlikult rangeid klassikalisi vorme, et neid siis jälle hüljata, noor pooet tabas ajaomase meeleolu ja leidis õnneliku kooskõla isikupärase väljenduse ja traditsoonilise, laiemale lugejaskonnale mõistetava kujundikeele vahel. "Elu tules" valitsevad allegooria, deklaratiivsus, tervikkogu teostuslik ebaühtlus jääb õnnestunud luuletuste varju "Üht laulu tahaks laulda", "Oma saar", "Noorte laul", "Noored sepad", "Raudlaul". Mehelik võitlusluule peegeldub ka armastusluuletustes, milles annab märku eesti luules esimest korda uusaja individualismile iseloomulik hedonistlik, elunautimist väärtustav hoiak. Armastust ja selle meelelist külge poetiseerides ütles noor Suits uue sõna - tollast kultuurikonteksti arvestades liigagi julge, sest tekkisid erimeelsused ja etteheited luulekogule. Järgnevalt perioodikas ilmunud Suitsu luule paistis silma järkjärgulise lähenemisega sümbolismile loodusnägemuse süvenemise kaudu.
Janek Kraavi huumoriga. Kui sellele luua veel laiem kontekst, siis seda võiks kutsuda sotsartiks. See on Nõukodu Liidus, ennekõike Leningradi ja Moskva põrandaaluste kunstnike poolt viljeletud stiil, mis parodeerib ja mängib nõukogudelike märkidega. 80ndatel on sidemed Eesti ja Leningradi või Moskva kunstnike ja kirjanike vahelised sidemed tihedad jagatakse impulsse ja saadakse eeskuju. Nii nendes armastusluuletustes kui teisteski on luule subjekt loodud paljuski äärmusi kasutades. See tähendab, et räägitakse kogu aeg vastandlike terminite kaud ühel pool õrn ja teisel pool rõve. Loeng nr 18 (23.04.2008) Beieriga algab see, mida võime nimetada luuleuuenduseks. Ta on äärmiselt mänguline autor, kasutab rolle, erinevaid tüüpi maske. Samasugune kirjutamisviis jätkub tal läbi 90ndate ja ka
annaabi.ee 
