Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Armastuslugu Okasroosike (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Armastuslugu Okasroosike #1 Armastuslugu Okasroosike #2 Armastuslugu Okasroosike #3 Armastuslugu Okasroosike #4 Armastuslugu Okasroosike #5 Armastuslugu Okasroosike #6 Armastuslugu Okasroosike #7 Armastuslugu Okasroosike #8 Armastuslugu Okasroosike #9 Armastuslugu Okasroosike #10 Armastuslugu Okasroosike #11 Armastuslugu Okasroosike #12 Armastuslugu Okasroosike #13 Armastuslugu Okasroosike #14 Armastuslugu Okasroosike #15 Armastuslugu Okasroosike #16 Armastuslugu Okasroosike #17 Armastuslugu Okasroosike #18 Armastuslugu Okasroosike #19 Armastuslugu Okasroosike #20 Armastuslugu Okasroosike #21 Armastuslugu Okasroosike #22 Armastuslugu Okasroosike #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Shinee Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu

Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu Kadriliis Rääsk Käesolev jutt on anonüümne, kuid põhineb reaalselt sündinud faktidel. Õnnestus teha intervjuu eluaegse kinnipeetavaga perekonnasotsioloogia õppeaine raames. Intervjuu toimus kokkusaamisruumis. Ühe küsimusena sai temalt küsitud, mida ta muudaks kõigepealt vanglasüsteemis. Vastuseks oli, et ta võtaks selliseid inimesed tööle, kes tahaksid seda tööd teha, et oleks eelnev kogemus, sest tööd ei saa teha alati ainult raha pärast.

Inimese õpetus
thumbnail
1
docx

Goethe "Faust" Margareta ja Fausti armastuslugu

Goethe „Faust“ Margareta õnnetu armastuse lugu Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust palub tal end koju saata, kuid tagasihoidlik Margareta ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel kohtumistel on Margareta pisut avatum nin suhtleb hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Vanaema ja vanaisa armastuslugu

Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid . Kasahstanis oli elu lihtne nagu maal. Isa kasvas ja sirgus vaikselt noormeheks ja paari armastus õitses. Nad elasid Kasahstanis

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Muusikaline arvestus: Fantoom

Muusikaline arvestus "Fantoom" Aasta tagasi käisin linnahallis vaatamas muusikali "Fantoom", mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama. Tõnis Mägi on muidugi alati tasemel olnud, peale selle sobis talle selles muusikalis oma roll väga hästi. Andrus Vaarikut tõstan esile negatiivsema poole pealt, ma küll ei kahtle tema

Muusikaõpetus
thumbnail
2
docx

Kirsiaed – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES

ANJA ­ tema tütar, 17 ­ aastane VARJA ­ tema kasutütar, 24 ­ aastane LEONID ANDREJEVIT GAJEV ­ Ranevskaja vend JERMOLAI ALEKSEJEVIT LOPAHHIN ­ kaupmees PJOTR SERGEJEVIT TROFIMOV ­ üliõpilane BORISS BORISSOVIT SIMEONOV ­ PITIK ­ mõisnik ARLOTTA IVANOVNA ­ guvernant SEMJON PANTELEJEVIT JEPOHHODOV ­ kontorist DUNJAA ­ toatüdruk FIRSS ­ toapoiss, 87 ­ aastane vanamees JAA ­noor poiss TEEKÄIA JAAMAÜLEM POSTIAMETNIK KÜLALILI, TEENIJAID Tegevus toimub L. A. Ranevskaja mõisas. Lugu siis sellest, kuidas mõisaproua tuli pikalt reisilt tagasi oma armsasse kirsiaeda. Prantsusmaale läks ta sest, et tema poeg oli seal samas kohas uppunud jõkke ning meesgi oli sampanjasurma ära surnud. Teose kogu draama seisnes selles, et mõisaproua oli omadega niivõrd võlgades, et terve mõis pandi oksjonile Lopahhinil oli plaan anda mõisa krundid suvitajatele üüriks ent loll mutt ikka ei kuulanud teda vaid soigus ning nuttis

Teatriõpetus
thumbnail
1
docx

Retsensioon "Kesköö Pariisis"

Retsensioon ,,Kesköö Pariisis" Käisin vaatamas modernse balleti ,,Kesköö Pariisis" etendust. Etenduse autor ja kunstnik Mare Tommingas on kirjutanud: ,,Tegelikult on ,,Kesköö Pariisis" lihtne armastuslugu. Võib ka öelda, et see on kaasaegne romantiline ballett, kus ei puudu armastuskolmnurk ja intriigid." Igaühele jäeti mõtlemisainet etenduse sisu tõlgendamiseks. Lavastus oli väga ilus ning näitlejad professionaalsed. Mulle meeldisid väga tantsijate kostüümid, mis meenutasid Prantsusmaad ­ näiteks olid naistel peas baretid ning seljas naiselikud kleidid. Kuigi muusika kostis lindilt, andis see etendusele mõnusa atmosfääri. Laulud olid tempokad ning enamasti rõõmsameelsed. Hoogsaid tantse oli väga lahe vaadata. Tundus, et kui näitlejad lavale astusid, hõljus õhus lisaks muusikale ka prantsuse parfüümi.

Muusikaõpetus
thumbnail
7
doc

„Märkmeid surnud majast“ Fjodor Dostojevski -

Tartu Kutsehariduskeskus Fjodor Dostojevski ,,Märkmeid surnud majast" Tartu 2006 Autorist: Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. Poliitiliselt oli Dostojevski patriarhaalse tsarismi ja ortodoksse kiriku pooldaja, nähes nendes maailma pääseteed. Vene patrioodist ja panslavistist kirjanikvõitles sotsialismi, nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Tema

Kirjandus
thumbnail
7
rtf

Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902.

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun