Lugu peegeldab armastuse väge ja seda, kuidas ollakse nõus minema äärmusteni, et olla koos endale kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline. Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib ka vihkamisest - kaks pere, kes pidasid juba aastaid vaenu, panid aluse sellele, kuidas lugu lõppes. Teos on nii tuntuks saanud mõneti just oma realistliku sisu poolest. Realistlikuks saab seda tänapäeval pidada küll mõningate mõõndustega, kuid see näitab tõeliselt hästi, kui palju on inimesed nõus armastuse ja suhete nimel ohverdama. Romeo ja Julia armusid esimesest silmapilgust
Puudersell, Margareth Sonntak või Meriliis Lillemägi. Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin. Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu. Kõik oli üsna tavaline alguses. Muusikal algas armastuslooga mida Sepo Seeman laulis. Niisiis ühele järgnes teine ja teisel kolmas. Ainult Sepo ei laulnud vaid ka Tanja Mihhailova.Selle kahe ja poole tunni jooksul tehti selgeks see, et kui midagi väga tahta, oma unistuste nimel tööd teha ja vaeva näha, siis lähevad need täide, tuleb vaid ise ette võtta ning mitte lasta end liigselt kriitikal mõjutada. Kõige rohkem jäi mulle meelde ,,Must käsi'' - üks alkohoolne kokteil, mis ajas mehe hulluks
Bennet Mr Darcyt, kuid loo arenedes leidis ta, et tema tunded mehe vastu on muutunud, Elizabethi tunded olid vastuolulised Teoses on kõik tegelased hästi välja joonistatud, igaühel on oma kindlad omadused, mis eristavad teda teistest: isepäine Elizabeth, rumal ema, malbe Jane, arutu Lydia jne Hinnang Soovitan raamatut eelkõige just tüdrukutele, sest usun, et neile meeldib see rohkem, kuna tegemist on tõelise armastuslooga. Siiski arvan, et ka poisid võiksid seda lugeda, sest see on põnev ning kaasahaarav ning raamatu kuulsuse tõttu on selle lugemisest kindlasti palju kasu. Tänan kuulamast!
Nimi klass Hüvasti relvad Romaani pealkiri viitab sõjale ning tegevus toimubki sõja ajal. Tegelikkuses on tegu aga kauni armastuslooga, looga kannatustest, mida armastuse nimel läbi pidi elama, looga sellest, et ka sõja ajal saab armastus tekkida ning elada. Noored sõdurid ei uskunud üldiselt armastusse, ka leitnant Henry mitte. Armastust kogemata pidas ta seda vaid sõnakõlksuks. Ta kinnitas raamatu algul, et ei armasta kedagi, ta ei saanud kunagi aru poistest, kes neidudele serenaade laulmas käisid. Ka miss Barkley oli talle vaid oma ihade rahuldamiseks. "Armastus" oli sõna, millega naisi endale võita
Nimi klass Hüvasti relvad Romaani pealkiri viitab sõjale ning tegevus toimubki sõja ajal. Tegelikkuses on tegu aga kauni armastuslooga, looga kannatustest, mida armastuse nimel läbi pidi elama, looga sellest, et ka sõja ajal saab armastus tekkida ning elada. Noored sõdurid ei uskunud üldiselt armastusse, ka leitnant Henry mitte. Armastust kogemata pidas ta seda vaid sõnakõlksuks. Ta kinnitas raamatu algul, et ei armasta kedagi, ta ei saanud kunagi aru poistest, kes neidudele serenaade laulmas käisid. Ka miss Barkley oli talle vaid oma ihade rahuldamiseks. "Armastus" oli sõna, millega naisi endale võita
Jubedam tragöödia tuleb, siis kui Maret enda poega matab ja saab tuttavalt teada, et maetu polnud avatavasti tema poeg, vaid tolle mõrvar. Samas jääb naisele mõistatuseks, kes oli ikkagi see mees, keda ta südamest põetas. Traagika ja fantaasia tuleb välja ka Tuglase novellis ,,Maailma lõpus". Merehädaline, kes seilab läbi pimedusemüüri ning satub muinasjutulisele ja romantilisele saarele, kus elavad targad lambad, sinised linnud, kes ei laula ning hiiglased. Kuigi tegemist on armastuslooga hiiglasneiu ja üksikule saarele sattuja vahel, lõpeb lugu kurvalt. Mõistatuslikus teeb selle see, et sellel saarel ei suhelda rääkides. Üksnes silmadest ja tegudest loetakse mõtteid välja. Armastus on saarele sattuja jaoks liiga tundeline ja tugev ning aja möödudes merehädaline tüdineb fantastilise hiiglasneiu armastusest, sest see on tema jaoks liiga emotsionaalne ja jõuline. Lõpuks otsustab meremees hiiglasneiu tappa, et ta ei peaks lämbuma armastuse käes.
Hanson oma esitusega mitte ühtegi viga. Kõik oli laitmatu, nagu tal ikka kombeks, aga minu nägemuse järgi peaks lugu jääma siiski meesterahva esitusse, just nagu ette nähtud. Samas, kes kuulab lugu, selleks et saada elamus Hansoni köitvast hääletämbrist, mitte niivõrd loo sõnumist, on esitus ja kõik muu seal juures õnnestunud. Muinaslugu muusikas · Karavan Laul tuttav ja teada. Lüüriline ning harmooniline, kuigi tegemist on armastuslooga jääb sooloesitus pisut kuivaks. · Marko Matvere ja Anneli Peebo Vastupidiselt Karavanile teeb Matvere ja Peebo duett laulust hoopis sensatsiooni. Mõlemad lauljad on äärmiselt andekad ja tugevate, kuid piisavalt hellade häältega, et välja mängida ülim armastuslugu lihtsalt ning kõigile mõistetavalt. See esitus on ka minu isiklik lemmik sadade laulude seast ning just uues kuues Peebo ja Matvere versioonis! Sinilind
,,Kolm musketäri" Retsensioon Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 19:00 6. detsembril 2009. aastal, kandis nime ,,Kolm musketäri". Kontsert oli kahes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 15 minutit, mille vahele mahtus üksainus vaheaeg. Tegemist oli armastuslooga, mille vahele mahtus ohtralt intriige ja põnevust, võitlust ning sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi Pariisis, poliitiliste intriigide maailmas, kus kedagi ei saanud usaldada. Osades mängisid D'Artagnan Sergei Upkin, Athos Jegor Zdor, Porthos Aleksandr Prigorovski, Aramis Andrei Mihnevits, Constance Eve Andre, Leedi Winter Marika Muiste, Kuninganna Anna Nanae Maruyama ja paljud teised. "Kolm musketäri" sümboliseerib ustavust ning truudust
valitseb masendus ja vägivald ning sealt pole väljapääsu. Keelekasutus on silmatorkav, toob kirjandusse ühena esimestest kõnekeele, kasutab palju ka slängi ja obstsöönseid sõnu (see jõuab haripunkti teoses „Lauakõne....“ 1998.a). Kui muidu ta suht nagu kirjutaks koguaeg ühe ja sama raamatu järku, siis 2012.a ilmunud romaan „Ära jäta mind rahule“ on suurem pöördumine isikliku/omaelulise ainekäsitluse poole. Keskseks Peeteri nimeline tegelelane, tegemist armastuslooga/kolmnurgaga. Sa meeldid mulle – jäta mind rahule – ma vihkan sind... nii oleks toiminud ta varasem tegelane, nüüd proovib ta minna sealt teistmoodi edasi, küpsemine vms. Ei loobuta ühel hetkel, kui läheb raskeks või ei saavutata loodetu. Palju puudutatakse kodu teemat.. üldiselt pole see varem oluline olnud, sellele vastandati „teel oleku“ seisundit (20.saj eksistentsi konseptsioon), sest polnud vahet, kus sa oled ja see pole mingi eriline paik.
Maltsvet käis ringi ja kuulutas et venemaal jagatakse tasuta maad kutsus eesti rahvast eestit hülgama ja Krimmi minema, parem ja viljakam pinnas paradiis. Valget laeva ootama kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust. ,,Mahtra sõda" 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina. Armukolmnurk, lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas. Mõisas valitseb parun Rüdigen, kes on pärisorjuse toetaja. Tema
Heiti Talvik Talviku puhul ei saa päris mööda eluloost, see on legendariseeritum kui paljud teised. Aastal 1923 katkestab gümn õpingud ja põgeneb Kohtla-Järve põlevkivi kaevandustesse tööle. Lõpetab 1926 õhtugümnaasiumi ja pärast seda hakkab õppima eesti keelt ja kirjandust TÜ-s. Talvik ja Alver abielluvad 1937. aastal ja nende lühike kooselu on teine legendideallikas ja seostub otsesemalt nende kirjandussetulekuga. + Talvikul ja Alveril on üksikuid näiteid, kus teksti saab armastuslooga siduda, aga neid ei ole väga palju. + Sureb 1947. aastal Siberis. Surm vangilaagris on lisanud Talvikule vaimumärtri kuulsust. Lüüriline eneseväljendus ei ole sugugi ühemõtteline. 1934 luulekogu "Palavik" 1937 "Kohtupäev" 2004 "Legendaarne" "Palavik" saab legendaarseks ja malliloovaks kogus, ta algatab midagi kirjanduses. Mis mall see siis on? Seda saab nim esimeseks dekadentlikuks luulekoguks Eesti kirjanduses. Maneer mängib üle mis maneer ta on
annaabi.ee 
