emotsioone teistel õppida ja omandada, vaid aju või keha tekitavad inimeses emotsioone. MOTIVATSIOON 1. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Motivatsioon tekib vajaduse esinemisel. Mashlow' motivatsoonihierarhia: · Füsioloogilised vajadused · Turvalisusevajadus · Kuuluvuse ja armastusevajadus · Tunnetuslikud vajadused · Esteetilised vajadused · ENESETEOSTUSVAJADUS suutlikkus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures ka rahuldatust tunda 2. Homoöstaas ehk organismi sisemine tasakaal kehas biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide suhteliselt kitsas toimimise vahemik. Enamus bioloogilisi vajadusi
elamise vaeva ja keskenduda millelegi, mis on ta enesearengu seisukohast tähtsam. Omada staatust tähendab sageli olla armastatud. Siinkohal tuleb silmas pidada armastus selle erinevates vormides ja tähendustes perekondlik, seksuaalne armastus, austus kui armastus, inimese olemasoluga arvestamine jne. Olla armastuse objektiks on tunda end vajalikuna. Hoole ja tähelepanu all me n-ö puhkeme õide. Armastus aitab meil täita eesmärke, see pakub meile kaitset ning turvatunnet, armastusevajadus on võib-olla ehk olulisim vajadus, järgnedes füsioloogilistele. Samasuguseid tundeid võib tekitada kindlustatud staatus ning teadmine, et ollakse austatud, ning isegi kui mitte armastatud, siis vähemalt kardetud see tundub olevat parem kui olla inimene, kes peab ise kartma. Olla ignoreeritud ei ole ainult ebameeldiv, see on ka evolutsioonilisest seisukohast ohtlik. Võiks öelda, et me oleme programmeeritud
Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus madalamalt astmelt on rahuldamata jäänud, langeb inimene vajaduste hierarhias allapoole (2: 130). 4.1 Inimvajaduse püramiid Püramiidil on 5 erinevat astet. Nii nagu motiive jaotatakse üldjuhul kolmeks, jaotas Maslow vajadused viieks. Need jaotuvad: füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus ehk turvalisusevajadus, armastusevajadus, tunnustusevajadus ja eneseteostusvajadus. Püramiidi esimesene aste on füsoloogilised vajadused. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Näiteks: seksuaalvajadus, vee-, toidu- ja unevajadus. Nende rahuldamine on enamjaolt igapäevane ning loomuliku käiguga (2: 130). Igal inimesel on vaja tunda end turvaliselt ning kaitstult. Kui tal taoline kindlustunne puudub, peab ta oma vajaduste rahuldamist alustama püramiidi eelmisest astmest.
inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees VAJADUS
Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). Bioloogiline motivatsioon - kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: • Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann. R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. T a h te a k ti g e n e e s VA JA D U S V a j a d u s e t u n n e t a m in e , m o t iiv id v õ it l u s , m o t iv a t s io o n i t e k e S o o v im in e
MIS MEID MOTIVEERIB? · Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive:aktivatsioonitase ja uni, nälg ja söömine, janu ja joomine, suguiha ja seksuaalsuhted · Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees VAJADUS
annaabi.ee 
