4. ,,Rolandi laul" · prantususe rahvaeepos 11. saj · kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust, Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest · süzee aluseks on Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga · lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil, heroiline, ülev tõsidus; armastuseteema puudub · lahingustseeind on paisutatud, kuid mõjuvad psühholoogiliselt usutavana · võitlust näidatakse prantslaste ja mauride vaatepunktist · Roland rüütlivooruse ja ülluse eeskuju, keskajal populaarne; uhke, iseteadev, usub õiglusse ja edusse, ihaleb sangarlikkust · ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus 5. ,,Laul minu Cidist" · Hispaania kangelaseepos on pärit 12. saj · on ajalootruum kui ,,Rolandi laul"
statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks “tõeline,“ “püha,” “taevas,” “valgus,” “sära,” “jumal,” “igavik,” “ime.” Armastus omandab järk – järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus „Maailma asemel,“ 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja – seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda
patriotismi. 12- 13 saj Rüütlikirjandus ilmalik, enamasti Rüütlilüürika sündis rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele Lõuna-Prantsusmaal. Selle mõeldud kirjandussuund. Omane on loojaid ja esitajaid nimetati armastuseteema ja daamikultus, rüütlielu ja - trubaduurideks. vooruste idealiseerimine. 12. saj. keskpaiku arenes Põhja-Prantsusmaal välja rüütliromaan pikem väljamõeldud lugu.
Võrreldes "Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks "tõeline," "püha," "taevas," "valgus," "sära," "jumal," "igavik," "ime." Armastus omandab järk järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus ,,Maailma asemel," 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt
Doris Kareva ütleb, et tema luuletused on nagu ekstrakt- valad vett juurde ja saad jälle ämbritäie keelekastet. Kareva loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub peamiselt esikkogus ,,Päevapildid", 1980. aastatel sidus Kareva oma luules armastust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega (,,Vari ja viiv") Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. XII PILET 1. ,,Isa Goriot" teose sisu, põhiprobleemid, idee 2. Valida üks 2 temaatika vahel: a) Iseloomusta modernismi võrdluses postmodernismiga. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. b) Iseloomusta 20.saj eesti draamat üldiselt ja analüüsi oma valikul 1 vastava autori näidendit: E. Vilde, A
suurepärane vein, olgu muuseas öeldud. Jootsin nad nii täis, kui sain. Seepeale keelas küree mul musketärikuuest loobuda ja jesuiit palus, et aitaksin tal musketäriks saada.» «Ilma väitekirjata!» karjus d'Artagnan. «Ilma väitekirjata! Nõuan väitekirja ärajätmist.» «Sellest ajast alates elan ma suurepäraselt,» jätkas Aramis. «Alustasin poeemi kirjutamist ühesilbilistes värsides. See on üsna raske, aga just raskustes seisab iga asja väärtus. Aineks on armastuseteema, loen teile ette esimese laulu, milles on nelisada värssi ja mis kestab üks minut.» «Ausõna, kallis Aramis,» ütles d'Artagnan, kes vihkas värsse peaaegu niisama palju kui ladina keelt, «kui te lisate raskuse väärtusele veel lühiduse väärtuse, siis võite vähemalt kindel olla, et teie poeemil on kahekordne väärtus.» 324 «Peale selle väljendab ta ausaid kirgi, võite selles veenduda,» jätkas Aramis. «Kuid nüüd, mu sõbrad, kas pöördume Pariisi tagasi