ka endalt selle, et uuesti temaga olla. Ma läksingi sel külmal ja kõledal sügisööl teele üle vee. Mina, Kapten Oliver Truu, arvasin alati, et olen tugev ja vastupidav inimene, sest olen suutnud kõigele ja kõigile vastupanna. Olen elanud oma elu nii nagu soovin, pole lasknud kellegil pähe astuda või oma elu rikkuda. Mu elus on olnud palju hetki kui mehed on tahtnud minu kallimat, tema ilu pärast, kuid ei . Keegi pole teda endale saanud.Sest me armastasime üksteist ja ei andunud teistele. Me oleme alati oma elu eest võidelnud ja teeks seda edasigi, kuid enam me seda teha ei saa. Vähemalt mitte koos.Aga ma olen ikkagi see sama tugev ja vastupidav inimene ning mu merele minek ei olnud anna andmine, ma lihtsalt tahtsin minna ja ennast seal lahti lasta. Minu kahjuks oli mu laev kaetud jämeda vasega ning purjedel oli hõbedane vöö. Õnneks olin ma aga seal laeval üksi ning igasuguseid olukordi juhtisin mina, mina ise
võitis minu ema lotoga sada tuhat eurot. Olime kõik väga õnnelikud ja meil tuli mõte osta uus ja kaunis maja looduses. Maja otsimine oli tunduvalt raskem, kui ma olin arvanud. Me otsisime maja neli nädalat, kuni me leidsime ühe maja linna ääres. See maja oli väga ilus, suur, kahekorruseline, kuid see maksis kahtlaselt vähe, aga ema pole sellele tähelepanu pööranud. Läks veel nädal, kuni me saime sisse kolida ja see maja oli seestpoolt veel ilusam kui väljast. Me lausa armastasime seda maja, kuni ühel päeval pidin ma üksi koju jääma. Minu õed- vennad läksid kooli ja ema tööle, kuid mina haigestusin. Algul ei olnud midagi, kuni ma kuulsin ülavalt korruselt väikseid, kuid samas suuri samme. Ma olin jube hirmul ja ma pugesin kuskile voodisse, kümne teki alla ja olin täiesti vagusi. Enam see ei kordunud. Õhtul, kui kõik olid kodus rääkisin ma nendele oma loo, aga keegi ei uskunud mind, sest nad arvasid lihtsalt, et ma ei taha üksi kodus olla ja ma kardan
ülesse ja juhatasin Jonne ema ülekuulamise ruumi. Hakkasime rääkima : ,, Mis oli põhjus siia tulemiseks, kas jätsite midagi rääkimata ? ,, ,, Võib ka nii öelda. Kuulsin , et kui ülestunnistada saab leebema karistuse, kui tõtt varjata. ,, ,, Umbes nii see on. ,, ,, Sellisel juhul tunnistan ülesse, see olin mina. Mina tapsin Laureni, Amy ja oma tütre. Laureni tapsin selle tõttu, et ta röövis minult mehe. Me olime küll Karliga tükk aega lahus, aga siiski vahe peal ka koos. Me armastasime üksteist kuni tuli mängu see Lauren. Ma pidin ta tapma. Tegin seda talle valu rikkalt. Lõikasin tal pea otsast ja kraapisin sinna peale uuesti, sest tekkis mõnu tunne. See oli mulle väga mõnus, kuigi ma ei tea miks. Viskasin ta keha Quillayute jõkke ja jätsin tema pea kaldale. See oli nii mõnus tunne kui sain sellele mõrrale valu tekitada. Amy tapsin sellepärast, et ta tegi mu tütrele Jonnele palju haiget. Ta võttis temalt poisse ära ja isegi ähvardas ükskord tappa anda
tõsiasjadest ilma õpetamata. e. Camus loeb absurdiks ka vastuhakku homse suhtes. Inimesed elavad tavaliselt homse ja tuleviku nimel. Mingil hetkel aga mõistetakse, et inimene kuulub ajale. Hirmus, mis teda valdab, tunneb ta ära oma kõige suurema vaenlase. Kogu oma olemusega oleks pidanud homsele vastu võitlema. f. Võõrus on absurd. On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame justkui jälle võõra, keda mingi aja eest armastasime, ja võime isegi taas ihaldama hakata. g. Absurdi tunne avaldub, kui me aeg-ajalt näeme peeglist võõrast. Nägu tundub aga tuttav, siiski rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme. Enesetapp- kas elu väärib elamist või ei? Ennast tappa tähendab justkui tunnistamist, et elule on alla jäädud. 2. mis on nende põhjusteks a. Maailm ei ole mõistuspärane. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest
Ehk kui inimesed elavad tavaliselt homse ja tuleviku nimel, siis mingil hetkel mõistetakse, et inimene kuulub ajale ning hirmus, mis teda valdab, tunneb ta ära oma kõige suurema vaenlase. See on homne, mida sooviti, oleks pidanud kogu oma olemusega vastu võitlema. o Maailma tihkus ja võõrus on absurd. On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame otsekui taas võõra, keda kuude või aastate eest armastasime, ja võime isegi seda taas ihaldama hakata. o Absurdi tunne avaldub, kui me aegajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? o Maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane, see on kõik, mida võib tema kohta öelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest,
Mille pärast me me nutame ? Mille pärast ütleme, et oleme ta unustanud ? Mille pärast me ütleme et ta ei tähendanud mmidagi ? Mille pärast me ütleme, et ta oli lihtsalt nagu iga teine ? Sest me ARVAME et me saame ise selle kõigega hakkama ! Mille kuradi pärast te ütlete, et liiga noored ei tunne liiga vara tõelist armastus ? Ei tea mille pärast siis nutame, igatseme ja tunneme valu ? Mille pärast me ei suuda enda valu, igatsusi, tundeid ja emotsioone sõnadesse panna ? Sest me ARMASTASIME ! Elu ongi see, mille häid hetki me hinnata ei oska, või kui hindame , teeme seda liiga hilja , terve elu me nutame taga inimesi , asju , hetki , mälestusi , mida me võibolla enam kunagi tagasi ei saa, kuid see ongi elu võlu , võlu seda kõike tagasi võita , korrata , või unustada , kõik mis me oma elu jooksul saavutame on siiski alati kellegi kaasabil , üksik inimene ei saa olema kunagi õnnelik ega saavuta ka elus seetõttu seda mille
vääralt koheldud lapseks. Arvatavasti õhutaks sinu psühhiaater mind vihkama, mitte aga viha passiivsusesse pöörama. Seletaks mulle oma teoreetiliste targutuste kõrguselt, mismoodi Teddy Regler peaks olema Teddy Regler. Tõeline Teddy aga ei ole nõus kandma vimma surnud mehe vastu, kellega ta loodab rohkem kui viiekümneprotsendilise tõenäosusega kohtuda kord surnute maal. Ja kui too kokkusaamine tõesti aset leiab, siis seepärast, et me armastasime teineteist ja soovime kohtuda. Sageli toimub nahutamine spontaanselt, kui kannatus katkeb, ja maandab silmanähtavalt pingeid. See annab aga lapsele negatiivse õppetunni: kui sa oled vihane, siis löö! Nii õpetame oma lastele dzungliseadusi. Keretäis maandab väga kergesti lapse süütunde: laps, kes on oma pahateo eest maksnud, arvab, et ta võib seda mõne aja pärast korrata. Lastel hakkab arenema niinimetatud raamatupidajalik lähenemine oma käitumisele. Nad sooritavad tegusid
Juhus tahtis, et ma oma rännakutel kohtasin ühte paljureisinud hispaanlast, kes muu hulgas tunneb ka Uut Maailma.» «Mis ühist võib olla Uuel Maailmal kirjutuslaual ja kummutil olevate pudelitega?» «Kannatust, härra, iga asi tuleb omal ajal.» «See on tõsi, Mousqueton. Usaldan teid ja kuulan.» «Hispaanlasel oli teener, kes oli saatnud teda reisil 277 Mehhikosse. Teener oli minu kaasmaalane ja me sõbrunesime seda kiiremini, et meil oli iseloomus palju ühist. Me mõlemad armastasime jahipidamist üle kõige, seepärast jutustaski ta mulle, kuidas maa päriselanikud püüavad pampade lagendikel tiigreid ja metsikuid härgi lihtsate sumustega, mis nad kohutavatele loomadele kaela heidavad. Alguses ei tahtnud ma uskuda, et on võimalik niisugust osavust saavutada, et kahekümnekolmekümne sammu kauguselt võib köie soovitud kohta visata, varsti aga pidin veenduma, et tema jutt on õige. Mu sõber asetas kolmkümmend sammu eemale pudeli ja
annaabi.ee 
