Eestlased on täis imeväge? ,,Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood." Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod. Toomas Hendrik Ilves,Eesti president,on öelnud,et riigi majanduse
tema neitsilikkust ning puhtust.See stseen kujutab küll leina, kuid on samas nii kaunis ning ülev, et surm ei tundugi kohutav.Maarja ilmest ja olekust õhkub rahu, isegi mõningast kergendust, surm on kaasa toonud maistest piinadest ja kannatustest vabanemise. Neile, kes ei tunne kristlikku kultuurilugu, võib see skulptuur jääda lihtsalt teoseks, mis ülistab inimkeha loomulikku harmooniat ning ilu ja annb aimu kunstniku tohutust osavusest raidkunsti vallas. Seda paari võib pidada ka armastajateks, noor naine ümbritseb oma põlvedel lebaja iselaadse helluse auraga,sellest õhkub resignatsiooni, leppimust, lõplikkust kuid mitte lootusetust ega ahastust. Igal juhul, kas on teada, kellega tegemist või mitte, peaks küll igaüks mõistma, et tegemist on äärmiselt lähedaste isikutega. 10. Piltidel Ilmagaleriis on autoreid kaks, suurim kunstnik, kes üldse võib eksisteerida, loodus, ning inimene, kes põlistab selle loomingu, tabab ainukordse hetke. Loodus pakub
Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed "Ilias" ja "Odüsseia", mille kirjutas väidetavalt Homeros, kuid mõned teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Mõtlejad ja leiutajad Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned unmissed otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad Plato on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Platon süvenes
Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed "Ilias" ja "Odüsseia", mille kirjutas väidetavalt Homeros, kuid mõned teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist;
Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Filosoofid ja leiutajad Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine
annaabi.ee 
