6,5 kilomeetrit tunnis (1) • Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. (1) • Jääkarud liiguvad täpses vastavuses jää tekke ja kadumisega. (1) • Mida kauem peab jääkaru tulema toime maismaal, seda pikemalt tuleb tal läbi ajada energiarohke toiduta (hülged) ning elada eelmise merejääperioodi jooksul kogutud rasvast. (1) • Nende iseloomulik välimus ja seos Arktikaga on teinud neist populaarsed ikoonid. Nad on näiteks Kanada 2-dollarisel. (2) 7 8. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4karu 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Polar_bear 3. Punane raamat, jääkaru, lk 370 8
Saaremaa rannikualad on hüljeste elupaigaks. Hallhülge puhul, kes on siin küllaltki levinud, on tähele pannud kolme püsivat lesilat, mis asuvad Saaremaa lääne- ja lõunapoolsetel laidudel. Hallhüljeste kohalik populatsioon kasvab tasapisi. Kõikjal Saaremaal rannikuvetes on kohandatud ka viigerhülgeid, kuid nende kartlikkuse tõttu pole suudetud nende arvukust kindlaks teha. Meie saared asuvad otse veelindude Ida-Atlandi rännuteel. See "linnutee" ühendab Kirde - Euroopat Arktikaga ja igal aastal külastavad Saaremaad sajad tuhanded linnud - üks kord kevadel ja teist korda sügisel. Valgepõsklagle, kühmnokk-luik, laululuik, hahk ja ristpart ning paljud teised linnuliigid kuuluvad looduskaitse alla. Tervikuna on aga Saaremaa erinevate loomaliikide poolest vaesem kui mandrimaa. Siin ei ole näiteks mutte, naaritsaid ja saarmaid ning ilves ja pruunkaru on siin harvad juhukülalised. ( 2 ) 8.2. Hiiumaa loomastik.
kaks poega. Vettepääsemiseks hoiavad hülged lahti 1-2 rindauku, mida võivad kasutada mitu looma. Hülgepojad ei oska ujuda, mistõttu varajane jäälagunemine põhjustab nende massilist hukkumist. Alles kuu vanuselt hakkavad nad vees käima. Hallhülge arvukus on viimastel aastatel tugevasti langenud. Vajab rahvusvahelist kaitset. [1] Kogukas morsk: hiiglasuur, kohmakas ja väga paks morsk ehk merihobu on hülge lähedane sugulane. Ta on eriti hästi kohastunud Arktikaga. Paks rasvakiht hoiab looma kehasoojust. Nelja loiva abil ujub morsk suurepäraselt, loibade najal vinnab ta oma rasket keha maale või jääle. Morsad sünnitavad kevadel, tavaliselt kliburannal. Emane poegib üle aasta ja hoolitseb poja eest ligikaudu kaks aastata; kaksikute sündimine on väga haruldane. Morsad oskavad arvestada jää sulamisi ja triivimisi ning rändavad kuni 3000 km kaugusele põhja. Rände ajal peavad nad
Vähenenud on ka Arktika jää paksus - Ühendriikide allveelaevade poolt tehtud mõõtmised Külma sõja ajal näitavad, et teatud paikades on jää paksus vähenenud koguni 40%. Täpsed andmed terve jääkatte kohta puuduvad, kuid keskmiselt on jää paksus vähenenud umbes 15%. Arktika jää on loomulikuks elukeskkonnaks jääkarudele ja teistele loomadele ning kaitseb rannikuasulaid merelainete hävitava mõju eest. Arktikaga piirnevatel aladel elavatele pärismaalastele oluline viigerhülge populatsioon, kuid see on jääkatte vähenemise tõttu langemas. Sama on juhtunud ka jääkarude populatsiooniga. Uuringud näitavad, et Hudsoni lahe jääkarud võivad aastaks 2012 paljunemisvõimetuks muutuda. Aastaks 2050 prognoositakse jääkarude populatsiooni vähenemist kahe kolmandiku võrra. Jää sulamine polaaraladel mõjutab omakorda ka sealset liigirohkust. Ühe lüli kadumine toiduahelas
floora liigirohke. Seda kinnitab tõsiasi, et kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb 80% ka Saaremaal. Saaremaa looduses on säilinud liigirikkaid loopealseid, ranna - ja puisniite ning laialehiseid metsi. Saaremaal on esindatud ka suur hulk haruldasi loomaliike - alates putukatest ja lõpetades hüljestega. Kõik Lääne Eesti saared jäävad veelindude rännuteele, mis ühendab Kirde - Euroopat Arktikaga ning seetõttu külastavad iga aasta sügisel ja kevadel Saaremaad sajad tuhanded linnud. Paljud neist kuuluvad looduskaitse alla. Tervikuna on aga Saaremaa erinevate loomaliikide poolest vaesem kui mandriosa. Siin ei ole näiteks mutte, naaritsaid ja saarmaid ning ilves, pruunkaru ja hunt on siin juhukülalised. Saaremaa tähtsamad maavarad on dolomiit, lubjakivi, ravimuda, mineraalvesi ning kohaliku tähtsusega liivad ja keraamilised savid.
mandrilava puhul kuni 200 meremiili kaugusele lähtejoonest (sõltub geograafiast, võib olla ka pikem kui 200 meremiili) ❏ Rannikuriik võib teostada mandrilava üle selliseid suveräänseid õigusi, mis on vajalikud mandrilava ja selle loodusressursside uurimiseks ja kasutamiseks (mandrilava on ka majanduslikes huvides tähtis, seega pole üllatav, kui riigid püüavad mandrilava pikendada. Nt põhjameri, kus nö Arktikaga piirnevad riigid püüavad tõendada, et see mandrilava peab nende oma olema, sest teavad, et ühel hetkel hakatakse sealt erinevaid loodusressursse ja -varasid kogunema. Hetkel on see aga liiga sügaval, kuna palju jääd nende peal) ❏ Teised riigi peavad selleks küsima loa SÜVAMEREPÕHI: ❏ Süvamerepõhi on väljaspool mandrilava olev merepõhi ja maapõu, mis ei allu ühegi riigi jurisdiktsioonile ❏ Süvamerepõhi on inimkonna ühispärand
annaabi.ee 
