Hulga t¨ahistami- seks eraldame vaadeldavad elemendid komadega ja piiritleme hulga loogeliste sulgudega. N¨aiteks {0, 7, 5} on elementidest 0, 7 ja 5 koosnev hulk. Hulk v~oib olla antud ka keerulisemal kujul. N¨aiteks {x2 x = 1, 2, 3} on hulk, mille ele- mendid on arvutatavad valemiga x2 , kusjuures x v~oib omandada v¨a¨artusi 1, 2 ja 3. Viimase hulga v~oib muidugi panna kirja ka ekvivalentsel kujul {1, 4, 9}. Peale tavaliste hulkade kasutame edaspidi ka j¨arjestatud hulki. J¨ arjestatud hulk koosneb samuti elementidest, kuid selles hulgas on iga kahe elemendi koh- ta on v~oimalik ¨oelda, kumb neist on eelnev, kumb j¨argnev. Tavalise hulga ja j¨arjestatud hulga eristamiseks lepime kokku, et viimase t¨ahistamisel kasutame loogeliste sulgude asemel u ¨marsulgi. Peale selle lubame j¨arjestatud hulga ele- mentidel ka korduda. N¨aiteks (-1, 1, -1, 1, . . .) on j¨arjestatud hulk, milles -1-le j¨argneb 1, sellele omakorda -1 jne.
Hulga t¨ahistami- seks eraldame vaadeldavad elemendid komadega ja piiritleme hulga loogeliste sulgudega. N¨aiteks {0, 7, 5} on elementidest 0, 7 ja 5 koosnev hulk. Hulk v~oib olla antud ka keerulisemal kujul. N¨aiteks {x2 x = 1, 2, 3} on hulk, mille ele- mendid on arvutatavad valemiga x2 , kusjuures x v~oib omandada v¨a¨artusi 1, 2 ja 3. Viimase hulga v~oib muidugi panna kirja ka ekvivalentsel kujul {1, 4, 9}. Peale tavaliste hulkade kasutame edaspidi ka j¨arjestatud hulki. J¨ arjestatud hulk koosneb samuti elementidest, kuid selles hulgas on iga kahe elemendi koh- ta on v~oimalik ¨oelda, kumb neist on eelnev, kumb j¨argnev. Tavalise hulga ja j¨ arjestatud hulga eristamiseks lepime kokku, et viimase t¨ahistamisel kasutame loogeliste sulgude asemel u ¨marsulgi. Peale selle lubame j¨arjestatud hulga ele- mentidel ka korduda. N¨aiteks (-1, 1, -1, 1, . . .) on j¨arjestatud hulk, milles -1-le j¨ argneb 1, sellele omakorda -1 jne.
Matemaatiline anal¨ uu¨ s II 1. osa 1) Mitmemõõtmelise ruumi ja selle punkti mõisted. Kaugus mitmemõõtmelises ruumis. Kauguse omadused. Parameetrilised jooned. Mitmem~ o~ otmelise ruumi definitsioon. Hulka, mille elementideks on k~oik m reaalarvust koosnevad j¨arjestatud s¨ usteemid (a1 , a2 , . . . , am ), nimetatakse m- m~o~ otmeliseks ruumiks, s¨ usteemi A = (a1 , a2 , . . . , am ) selle ruumi punktiks ja arve a1 , a2 , . . . , am punkti A koordinaatideks. m-m~ o~ otmelist ruumi t¨ahistame umboliga Rm . s¨ Ruumi Rm punkte A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja B = (b1 , b2 , . . . , bm ) nimetatakse v~ ordseteks ja kirjutatakse A = B, kui nende koordinaadid on v~ordsed, st a1 =
Allpool esitan l¨ uhirefereeringud Shirakawa kanji morfoloogiast vasta- valt [ 94] esitatule. Toodud refereeringud pole t~olked, olen p¨ uu ¨dnud anda edasi u ¨ksnes olulisema osa, k~oik algtekstis toodud viited on reeglina v¨alja j¨aetud, erandiks on u¨ksnes seletused, mis v~ordluse eesm¨argil teiste levinud seletustega enamasti ¨ara t~oin. Toodud m¨argid on jaotatud kolme ossa: 1. J¨arjestatud vastavalt Nihongo Shoho [ 85] o~ppet¨ ukkide j¨ar- jestusele. M¨argile eelnev number n¨aitab Nihongo Shoho vastavat m¨argi numeratsiooni. ¨ 2. Uldkasutatava kanji hulka kuuluvad m¨argid, j¨arjestatud vastavalt l¨o¨okide arvule. ¨ 3. Uldkasutatava kanji hulka mitte kuuluvad m¨argid, j¨arjestatud vastavalt l¨oo¨kide arvule. Kuna antud t¨o¨o p~ohit¨ahelepanu on m¨arkide morfoloogial, siis pole
x3 r3 4r3 V = 2 (r2 - x2 )dx = 2 r2 x - = 2 r3 - = . 3 0 3 3 0 16 6 Mitme muutuja funktsioonid Reaalarvude j¨arjestatud paaride (x, y) hulga ja tasandi punktide hulga vahel on u ¨ks¨ uhene vastavus, st igale paarile vastab u ¨ks kindel punkt tasandil ja igale tasandi punktile vastavad selle koordinaadid ehk u ¨ks reaalarvude j¨arjestatud paar. Piirkonnaks nimetatakse (x, y)-tasandi punktide alamhulka. Tasandilisi piirkondi hakkame t¨ahistama s¨ umboliga D. N¨aiteks piirkond D = {(x, y)| x2 + y 2 1}
Soengu kor- da s¨attimiseks kulub ‘mitu aega’, siit ilmselt side praeguse t¨ahendusega. 旧字 源 ⇒數 ⇒攴 源 参考 ⇒婁 ⇒瑣 50 白川字統 ⇒髪 A1 j¨arjestatud arv《名詞》 A6 m˜oo˜ t A2 u¨ ks omasuguste seas A7 mitmed A3 saatuse, o˜ nne number A8 loendama《動詞》 A4 astroloogiline ja kalendri m¨ark B1 vaevarikas, raske《形容詞》 A5 aritmeetika, u¨ ks kuuest kunstist [六 B2 u¨ ha ja u¨ ha《副詞》 芸]
annaabi.ee 
