ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas ...
Maailma loomisloo seisukohad: Maailma loomisloos antakse inimesele ülesandeks olla viljakas ja täita maa ja alistada see, valitsedes kalu meres, linde taevas ja kõike elavat maa peal. Ainult inimene loodi jumala näo järgi ja eristati nii kogu muust loodusest. Vana kreeka filosoofide seisukoht : Eraldasid inimese loodusest mõistuse alusel. Aristootelese filosoofias on kõigil elavail olendeil oma eesmärk, mida nad ellu viivad, aga inimene on ülim eesmärk, millele muud alistatakse. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Võimutraditsiooni aluseks on arusaam, et kõik olemasolev on loodud inimese jaoks ja inimese suhe ei sisalda midagi eetilist. Lynn White (ajalooprofessor) väidab, et teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida
Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus). Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna, tänu araablastele. Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu. Stoiku - sisemiselt vaba ja rahulik inimene. Stoiline rahu - sisemine rahu. Skeptikud - kõiges kahtlejad. 8 1.8 HELLENISMI AEG. 330 EKR - 146 EKR. Algas Aleksander Suure sõjakäiguga. Ajastule oli iseloomulik, et Aleksander viis kreeka kultuuri idamaadesse -> kreeka kultuur liitus idamaade kultuuriga.
1. Seadusandlik ehk legislatiivne võim - parlamendid. Seadusandlus. Riigieelarve vastuvõtmine. 2. Täidesaatev ehk eksekutiivne võim - valitsus või riigipea. Seaduste elluviimine. 3. Kohtuvõim - tegeleb õigusemõistmisega. Võimude lahusus - põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides ja täidesaatva võimu omavoli vältimiseks jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Seda põhimõtet avaldati antiikfilosoofias Aristootelese poolt. Võimude lahususe teooria, mis levis 18. sajandi teisest poolest esitas Charles de Montesquieu. Esimesena koostati võimude lahususe põhimõttest lähtudes USA 1787 aasta põhiseadus. Oma kaasmaalase teooriat arendas edasi Benjamin Constant de Rebeque. Võrdlus presidentalism ja parlamentarismi vahel. Iseloomustavad jooned: · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks. Seadusandlik ja
(loogiline). Kolmas iseloomulik joon - filosoofiline mõtlemine on seotud üldistavatusega (üldistamine). Püütakse saada teadmisi eeskätt terviku kohta. Suunatud tervikule. IV) Võib seostada moraalsete hoiakutega, moraalsete hoiakute kogum. Sellest kasvanud välja eetika. Mida peetakse õigeks, mida vääraks. Filosoofia põhiprobleemid: Neid jagatakse kolmeks (kolm põhiprobleemide tasandit): I) Metafüüsiline tasand (meta e. millegi järel) Füüsikale järgnev. Tulnud mõiste on Aristootelese käsikirjade uurimisest. Füüsikale järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Aristoteles ütles, et kõige tähtsam on see, mis on. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine.
Hakati hindama antiikaja ellusuhtumist ja elu nautimist Oluliseks said antiik autorid, kelle seisukohti võis vaidlustada Inimesi kujutleti loomutruult, kaunite ja töiuslikena Kunstnikud õppisid tundma anatoomiat Võeti kasutusele perspektiiv Dante Aligreeli (1265 - 1321) - maailm koosneb põrgust, puhastustulest ja paradiisist Petrarka (1304 - 1374) - avalikult hinnatud poeet Johvani Pocacho - Dekameron Florenzo Vallia - Humanistlik õpetlane, ei pooldanud Aristootelese ületähtsustamist, piiblit võib arvustada Niccolo Machienelli - Poliit, filosoof ja politoloogia rajaja, valitseja - kuidas riki valitseda tema moraali normeid on tuntud makiavelismi nime all Usk on ühiskondliku teaduse vorm = korrastab oma reeglite ja dogmadega ühiskonda, stabiliseerib seda Põhiteos = utoopia Utoopia on unistus heaolu ühiskonnast *uus maailmapilt* Keskaja lõpul võeti omaks, et maailm on kerakujuline Maade avastused
annaabi.ee 
