Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5- 10 liitrit õhku. Delfiin, inimese sõber Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval. Erinevaid delfiiniliike Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Valjas-eeldedelfiinil on pikk sihvakas keha ja esiulatuv nokis. Halldelfiin on ainuke delfiin, kellel pole nokist. Jõedelfiinil, kes elab ainult Amazonase jõgedes, on ülakeha roosa. Laiksilm-delfiin armastab samuti sooja vett nagu inimene (24-30 kraadi).
poja. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda kopsud õhku täis tõmmata. Imetatakse aga vee all. Piim, mida pojad ema nisadest imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval. 11 Hülged Elukoht,toitumine ja välimus: Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Hülged elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves (Baikali järv) Hülged söövad kalu, seepärast lõhuvad nad mõnikord kalavõrke. Keha pikkus 1,25-6,5 m, mass 90-3500 kg
Draama - Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale- vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhizanrid. Ditüramb - Ditüramb oli esialgu kultuslik koorilaul Dionysose auks ning muutus kirjandusliku koorilüürika vormiks alles Arioni ajal (7. saj). Ditürambe esitati suurte (kuni 50 lauljat) kooridega ning Atika füülid võistlesid nende ettekandmises omavahel. Suurtel dionüüsiatel peeti kõrvu draamavõistlustega ditürambivõistlusi. Tragöödia - Tragöödia oli nii sisult kui ideestikult uus zanr, mis käsitles inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. See tekkis ajal, mil kasvas üksikisiku ühiskondlik tähtsus polise elus
Ta vestleb Puskiniga, ütleb, et ta võib kirjutada, millest tahab ja et tal pole tsensuuri. Puskini tsensor on tsaar ise. Puskin võetakse ka ametnikuks. Ühelt poolt on see hea pidev sissetulek, aga teiselt poolt halb loomingulisele inimesele on see veidi piirav, polnud ettenähtud iseseisvust ja mõttevabadust. Luuletuses ,,Arion" (kreeka müüt) Arion läheb laevaga merereisile, puhkeb torm, meeskond hukkub, delfiinid päästavad luuletaja (Arioni). See on ülekantud võrdlus dekrabistidega. Kirjutab ka poeemi ,,Poltava" võitlus rootsi ja vene vägede vahel aastal 1709, oli üks Põhjasõja olulisi lahinguid. Peeter I oli edumeelne ja positiivne valitseja. 1720ndate lõpul kohtab Puskin Natalja Gontsarovat, kes oli toona 16-aastane kaunitar. Puskin armub ja palub neiu kätt, kuid Natalja ema siiski ei anna nõusolekut. Vahepeal läheb 2a mööda, kui neiu on 18-aastane, palub Puskin uuesti kätt.
FIRENZE Intermeediumid Girolamo Bargagli komöödiale La pellegrina (Palveränduritar) Ferdinando de' Medici ja Prantsuse printsessi Lotringi Christine'i (Catharina de' Medici lapselaps) pulmapeoks Firenze 1589 Ülesehitus ja idee - Giovanni de' Bardi Tekst - Ottavio Rinuccini (peamiselt) Muusika - Luca Marenzio (2., 3.), Cristofano Malvezzi (Firenze toomi kapellmeister; peaaegu kogu ülejäänud muusika), Emilio de' Cavalieri (näit. 6. finaal - Ballo del Gran Duca), Jacopo Peri (Arioni lamento 5., ise laulis, ja arvatavasti ka 1. algusaaria), Giulio Caccini (Võlutari aaria 4. oma naisele Luciale), Bardi (Kuradi kaebus 4.) Muusikaline juht ja lavaline juht - Cavalieri Lavakujundus ja tehnikaimed - Bernardo Buontalenti (tema ideedest said eeskuju hilisemad baroki teatrikunstnikud) Lava ehitati Uffizi ballisaali (praegu osa U. galeriist) Osalejatest: Vittoria Archilei - kuulus lauljanna (S), Firenze õukond. 1. Harmoonia ja 5. Amphitrite
kujundati alates 1753. a algselt õukonnaaednik Ludwig Petri poolt (1714-1794), hiljem oli kujundajaks Nikolaus Pigage. Aed oli tähelepanuväärne oma erandliku ringparteri poolest, mille läbimõõt ulatus 325 meetrini. Parter oli suletud lossi poolt kumerate hoonetega, vastasküljelt lehtlakäikudega. Peatelje moodustas lai mitmerealine allee, mis suundus pargi sügavusse. Sellega ristus ringi keskel samasugune põikallee, ristumiskoha markeeris Arioni purskkaev ümmarguses basseinis. Aeda on hiljem täiendanud Ludwig von Sckell. Veitshöchheim - Würtzburgi piiskoppide jahiloss ja aed, u 6 km kaugusel linnast. Esindab rokokoo mängulisust ja ornamendirohkust, sisaldades ligi 300 skulptuuri, mis on loodud nii Kreeka mütoloogia ainetel kui kujutavad ka muusikuid, tantsijaid, jahiloomi ja fantastilisi olendeid. Aia keskpunkti moodustab suur järv kujur Ferdinand Tietzi poolt loodud Parnassigrupiga