Peloponne - sose sõjaga kaasnevates hädades süüdistatuna ei valitud teda strateegiks 430 e. Kr. 429 e.Kr. taastas oma seisundi, kuid suri samal aastal katku. *Demosthenes - Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advokaadina ja silmapaistva kõnemehena Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos II vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enese. Säilinud on 61 kõnet. *Solon - Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused ( timokraatia ). Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. *Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid
Sõlmis rahu Pärsiaga 449 eKr ja Spartaga 445 eKr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. *Demosthenes Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advikaadina Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos teise vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enda. Säilinud on 61 kõnet. *Solon Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 eKr mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras igaühe õigused ja kohustused (timokraatia) . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõju. Peeti üheks seitsmest targast. *Homeros Kreeka luuletaja. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse tema olemasolus. Kujutatakse pimeda raugana. *Pindaros Kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks,kreeka rahuslike pidustuste puhuks. Säilinud 4 raamatut olümpia-. püütia-
Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21.Peatükk.Kreeka kunst 1.Missugustest osadest koosnevad kreeka tempel ja selle sambad? Kreeka tempel ja selle sambad koosnevad osadest:
Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21.Peatükk.Kreeka kunst 1.Missugustest osadest koosnevad kreeka tempel ja selle sambad? Kreeka tempel ja selle sambad koosnevad osadest:
saj teine pool eKr) pärit Väike-Aasiast Smürnast või Kolophonist. Armastuslaulik. · Solon (u 640 560 eKr) - Mimnermose kaasaegne, Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik, varaseim teadaolev Ateena poeet. Soloni eleegia, jambi ja trohheilise tetrameetri vormis kirjutatud luuletustes kajastusid tema poliitilised vaated ta kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. 594. aastal sai ta arhondina erakorralised volitused, et teha lõpp majanduslikule ja poliitilisele kriisile Ateenas. Soloni eleegiad ning jambid sisaldavad sageli teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast. Seega valmistab Solon ette antiiktragöödia problemaatikat. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. · Theognis (6. saj eKr) Megarastveendunud aristokraat ,,Eleegiad Kyrnosele" u 1400 värssi .
5. Milles seisnes nn Soloni konstitutsiooni olemus ja eripära? 6. sajandist e.m.a. pärineb nn Soloni konstitutsioon. Ateena riigimees ja luuletaja (640 - 560 e.m.a.) Solon, keda antiikajal loeti üheks nn seitsmest targast, oli pärit suursugusest, kuid vaesunud aristokraadiperest. Ta pidi endale kaupmehena elatist hankima ja reisis seetõttu palju. Tuntuks sai Salamise vallutamisel, kus ta innustas oma luuletustega ateenlasi võitlema. Solon sai 594 aastal e.m.a. arhondina (kõrgem valitav võimukandja) erakorralised volitused, et teha lõpp Ateenas kaua kestnud majanduslikule ja poliitilisele kriisile. Solon teostas palju reforme, tühistas võlad, kaotas võlaorjuse, riik ostis juba välismaale müüdud ateenlased tagasi, ei lubanud ka võlgnikke oma võlgade katteks orjusesse müüa. Reformis kaalu-, mõõdu- ja rahasüsteemi, keelas teravilja väljaveo, kehtestas vaba pärandamisõiguse, jaotas kodanikud omandi järgi (algul arvestati ainult maaomandit,
annaabi.ee 
