21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk. 29)Suurt tähelepanu pöörati linnaehitusele. Mille planeerimisel hinnati
Samuti oli see linn tähtsaim luulekeskus. 9. PROSKENION- ehk lavaesine. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. FRIIS- on antablemaani ehk talastiku keskmine, arhitraavi (alumise tala) ja karniisi vahel kulgev rõhtne ehisriba. Friis on kas sile või kaunistatud reljeefiga. Ehisriba paikneb seina pinnal, eendudes õige natuke, aga karniis eendub juba rohkem ning viimane paikneb friisist kõrgemal. Eristatakse hammas-, kaar-, sik-sak- ja teisi friisitüüpe. KONSTRUKTIIVNE LOOGIKA- kõikide detailide ja proportsioonide vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. AKROPOL- kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega;
Seljuhul on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. (Kangilinski, 1997) Sammas ehk kandev osa on kahtlemata kreeka arhitektuuri iseloomulikem detail, millel on kolm põhiosa: baas ehk alumine, tüves ehk keskmine ja kapiteel ehk ülemine osa. Kapiteel omakorda koosneb kahest osast alumine, ehhiin ja ülemine, abakus. Kapiteeliks nimetatakse üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997) Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja ehk tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite
· Entaas-tüvese paisutus. Tüves aheneb ülespoole. · Kannelüürid - tüvest katvad püstised vaod · Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus. · Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast. · Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas Kantavad osad: · Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa. Lihtne ilustusteta riba. · Friis - Ehisriba. Arhitraavi kohal. · Triglüüfid - plaadid 2 püstise vaoga. Friisi üks osa. · Metoobid - Friisi osa, mis on kaunistatud reljeefidega. · Tümpanon - viilväli. Templit katva murdkatuse kitsastel külgedel asuvad kolmnurksed viilud. · Sima - Liist, mis on murdkatuse viilu ülemine osa. Ei lase vihmaveel üle viilukülgede joosta. · Akroteer - Viilu tippu ja nurki kaunistavad detailid. Joonia order nt väike Nike; Artemise tempel(hävinenud)
Põhiplaanis ligilähedaselt kuldlõikelise proportsiooniga, üle 300m2 suurune ruum haarab enda alla kogu hoone keskosa keskrisaliidi laiuselt. Aula arhitektuurseks eeskujuks on katustega sammastatud keskõu peristüül. Saali neljast küljest ümbritsevat sammasõrud kannab 28 joonia motiividel puidust sammast. Seinu liigendavad 20 pjedestaaliga kannelüüridega pilastrid, mille joonia stiilis kapiteelidele on lisatud loorberivanikud. Siinkohal pilastrid kannavad ainult arhitraavi, talastik on poolik, friis ja karniis puuduvad. Algselt lähtus saali planeering ruumi ristteljest: trepikojapoolse külje keskel oli kaks kateedrit, mida amfiteatrina ümbritsesid tooliread. Omaaegset ruumikeset rõhutab ka rõdubarjääri rikkalikum kujundus.17 1856-1858. aastatel ehitati peahoone tagaküljele kaks kahekorruselist tiibhoonet, mis 1870ndatel aastatel ühendati vahekoridoride abil peahoonega. Vasakpoolsesse tiiba kolis 1868. aastal üliikooli muuseum
vahemaa kaugusel seinast. Pseudoperipteer - sambad liidetud poolsammastena templi seinte külge Harva esines ka ümmarguse põhiplaaniga tempel. Iseloomuliku ilme annavad astmetele toetuvad sambad ja talastik. Sammas koosneb baasist, tüvesest ja kapiteelist. Dooria stiilis baas puudub. Arhitraav e epistüül - kapiteelide peal Friis - dooria stiilis arhitraavi peal Geison - talastikku krooniv kaugele eenduv pärgsimss Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli (tümpanon) oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Viiluvälja ümbritseb geisonisarnane simss. Sima - liist viiluvälja simsil, mis ei lase vihmaveel üle viilukülgede voolata. Mõnikord on sima ka templi pikikülgedel.
kasutamine ajastut" juba Augustinusel antiikaja varemete kaardistamine F. Petrarca (1330. a-d): kristluse- ja eelne aeg mõõtmine, ka restaureerimine ehk ,,vana" (antiqua) ja kristlik aeg antiikse müüri- ja võlvitehnika ehk uurimine ,,uus" (nova) olulisimad elemendid antiigist: L. Bruni (1442): kolmikjaotus sammastik koos arhitraavi (keskmine (ematala) või periood Lääne-Rooma riigi langusest ümarkaartega kuni silindervõlv 15. saj-ni) kuppel Renessansi kirjandus: draama Renessansi arhitektid Draama taasavastamine 15.16. Donato saj. Bramante (1444 Püsivate teatrite ehitamine
eKr.),. koosnevad kaksikportikusega eri tasandeil kerkivast väravast, millest põhja ja lõuna poole jäävad kaks erineva suurusega asümmeetriliselt paiknevat 6-sambalist tiibhoonet. Neist suuremas, põhjapoolses, asus kord maaligalerii e. pinakoteek. Et läbi värava liikusid protsessioonid, on peaportikuse keskmine sammaste vahe (interkolumnium) väga lai 3,85 m. Oletatakse, et Propüleedes kasutati esmakordselt kreeka ehituskunstis raudtarindeid, sest hoone sees oleva joonia sammastiku arhitraavi ülapinna vagudes on leitud rooste jälgi. Propüleed on ehitatud kallihinnalisest penteelia marmorist, katus aga oli kaetud väga puhtast valgest marmorist kaetud katusekividega. Läbinud propüleed, seisis vaataja silmitsi Pheidiase poolt loodud 12 m kõrguse Athena Promachose pronkskujuga, protsessioonitee aga suundus Akropoli sügavusse, mille keskseks hooneks oli Neitsilikule Athenale pühendatud Athena Parthenoni tempel ( 447-438.a.eKr., arh. Iktinos ja Kallikrates)
annaabi.ee 
