TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu ...
maalikunstnikud antiikkunsti täiuslikuks. Eestis võib leida hooneid, kus kreeka templid on mõjutanud nende väljanägemist. Antiikaja kunsti võib lugeda vaimustuse ja eeskuju allikaks. Ehituskunst ehk arhitektuur Kõige olulisemad ja uhkemad kreeka ehitised olid templid, mis tavaliselt ehitati marmorist. Igas suuremas linnas oli mitu templit ja neid oli ka maakohtades. Üks kõige kuulsamaid on Periklese ajal ehitatud juma- lanna Athena tempel Parthenon. Paljusid arhitektuuriobjekte ehtisid skulptuurid, millest on juttu hiljem. Skulptuur Skulptuur – kuju, nendega kaunistati Kreekas templeid, turuplatse ja teisi avalikke kohti. Algul valmistasid hellenid savist ja pronksist väikseid kujukesi, kuid hiljem hakati kasutama marmorit. Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst
Soomest ja Skandinaaviamaadest. Suuri kivikülve on Juminda poolsaarel ning Käsmu metsas ja rannas. Tuntuimad rändrahnud on Juminda majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi ja ka Võsu Ojakivi. Liivarandu leidub Lahemaa rahvuspargis vähe. http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/viru-raba Ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjektid Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsemad neist on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse, Kolga, Sagadi ja Vihula. http://www.palmse.ee/meelelahutuslikud-programmid http://www.estonica.org/et/pildid/Muuksi_Hundikangrud/ Veekogud Lahemaa rahvuspargis on mitu lahte, need on Kolga, Hara, Eru ja Käsmu. Pangalt laskuvatel jõgedel on neli juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi
loopealsed ja paekalda nõlvade laialehelised pangametsad, jõeorgude salukuusikud, pangapealsed lookuusikud ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kivised rannamaad. Mitmel pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi- lobeelia, raudtarn, hall käpp). Lahemaa rahvuspark oli ka euroopa naaritsale soodsaks elukohaks, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht. Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitstavaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed; Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla Altjal. Looduse, kultuuri ja ajalooga saab Lahemaal tutvuda õpperadadel (Viru raba, Viitna suur ja väike ring, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse). Maastik Lahemaarahvuspark paikneb kahe maakonna (Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning nelja maastikulise rajooni (Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja
on teada esimene eestikeelne raamat. 1535. a. loetakse aga Eesti raamatu sünnipäevaks, ilmub Wanradt-Koelli katekismus. Tõlkimise küsimus toob endaga kaasa eesti kirjakeele arengu. Olulisel kohal eesti ajaloos on Balthasar Russowi kroonika. Ristiusk mõjutab oluliselt ka kunsti, arhitektuuri arengut. Vallutuste järel saabuvad Eestisse ka peamiselt saksa päritolu ehitusmeistrid, kiviraidurid. Eesti saab osaks Euroopa kulturist. Kerkivad linnad, luuakse mitmeid tänapäeval olulisi arhitektuuriobjekte. Ehitatakse kirikuid. Esile tõusevad mitmed kunstnikud. Huvitav oleks mõtiskleda teemal, milliseks oleks kujunenud eestlaste vaimuelu ja ühiskonna areng, kui võõrvallutajaid ega ristiusku 13. sajandil poleks tulnud. Julgen igatahes arvata, et kokkuvõttes ristiusk on siiski rohkem toonud kas kui kahju. Õigupoolest on kristluse mõju eesti kultuuri ja vaimuelu kujunemisele raske ülehinnata, sai Eesti ju osaks Euroopa kultuurist, arenes eesti keel, kirjandus, haridus
rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad eelpoolnimetatutelt üle nii ehitistüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus – inseneriehitus, sest roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte. Rooma tempel sarnanes nii kreeka kui ka etruski templiga Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt kreeka templist ei asetse rooma tempel stülobaadil vaid poodiumil, kuhu pääseb ainult esiküljel oleva trepi kaudu (ka etruski tempel seisis poodiumil, kuhu viis trepp esiküljelt). Ilmselt etruski eeskujul on
4. saj. jagunes Rooma riik kaheks: Ida - Rooma ja Lääne -Rooma riigiks. Viimase langemine 476. a. tähistab ühtlasi antiikaja lõppu ja keskaja algust. Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile. Nendelt võtsid nad üle nii ehitistüübid, kui ehituskonstruktsioonid, kohandades ja täiustades neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus- inseneriehitus, roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte. Insenerlikke teadmisi rakendati ehitustegevuses väga jõudsalt. Ehitistüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt kreeka templist ei asetse rooma tempel stülobaadil vaid poodiumil, kuhu pääseb ainult esiküljel oleva trepi kaudu ( ka etruski tempel seisis poodiumil, kuhu viis trepp esiküljelt )
annaabi.ee 
