MAALIKUNST 15.saj. Itaalias · Piiblitegelased muudeti kaasaegsemaks · Riietus, tunded ja meelelisus · Tsentraalperspektiivi rakendamine · Freskotehnika, temperavärvid, õlivärvid · Antiiksete arhitektuuridetailide maalimine pildile TEEMA · Kõigil maalidel on teema, mis kannab sõnumit · Sageli on teema lihtsalt äratuntav · Varasematel maalidel on teema võetud piiblist või antiikmütoloogiast · Eeldas vaatajalt lugude tundmist TEHNIKA · Selle all mõeldakse vahendeid ja materjale · Materjali käsitsemise viis · Erinevad värvid: Fresko (seintele) Õlivärvid (tahvelmaal, lõuenditele) Temperavärvid (tahvelmaal)
peateemadeks olid armastus ja patriotism.Kunqu draama õitseaeg langes 17. sajandi I poolel.Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid- heleda värvigammaga maastikumaalid, levis kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid.Tarbekunstis tegi edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.-17.saj katsetama kolme-kuni viievärvilisi.Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mööbli ja arhitektuuridetailide kaunistamisel kasutati punast lakki.16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad: jesuiidid, frantsiskaanid, kes levitasid ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong avaldas 1756. aastal dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelustati välisreisid.Õitseng oli salakaubandusel, repressioonist hoolimata jätkus misjonitöö.Laiu rahvahulki haaras
Nende ehitus on tunduvalt keerulisem tavalisest kolme ruumiga templist. Kuulsaks on saanud ka Amoni tempel Karnakis sammassaali tõttu, mille lagi toetub 134 monumentaalsele sambale. Amoni templile on stiililiselt ja mõõtmeliselt üsna lähedane Ramses II poolt ehitatud Ramesseum. Egiptuse templid olid suuremõõtmelised ja rangelt tõsised ning mõjusid oma suuruse tõttu lausa ängistavalt. Rikkalik kaunistus ja arhitektuuridetailide monumentaalsus rabas vaatajat igal sammul. 2.2. Egiptuse skulpuur Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Neile kõigile on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige populaarsemad. Uskumuse kohaselt elas inimese kaitsevaim ka nii kaua, kuni säilis surnu portreekujutis. Seepärast püüti, eriti vaaraode
olid:akantusväänel, pahkmikornament, skemaatilised taimevarred(köitraag), rullkujund, ja kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv – kõhr. Palju kasutati ornamendina kartušši. Väga moodsad olid kujunduselementidena putod – (“putti”, itaalia k. “poiss”) ja rikkalik foliaaž˛ – rulluvad lehestikud, lilled. Mööbel. Barokiajastu mööbel oli suurejooneline, kurviliste ja laineliste joontega. Suurt rõhku pandi mugavusele. Korpusmööbli kujundamisel säilis arhitektuuridetailide kasutamine, eriti rõiva- ja pesukapid meenutasid oma sammaste, voluutide ja frontoonidega hoonete fassaade. Ilmusid mitmed uued mööbliliigid: kabinetid, kummutid, sekretärid, ilulauakesed, raskepärased balusterjalgadega troonilaadsed istmed, külluslikult nikerdatud käetugedega cabriol jalgadega leentoolid, suuremõõtmelised nikerdatud raamidega peeglid. Kasutusele tulid esimesed püsipolstrid - pealismaterjalidena kasutati nahka, gobelääni, villast ja sametkangast. 17
Loomulikult oli siin oma eripära: oli ju baroki algus Venemaal tunduvalt hilisem kui mujal - alles 18. saj.alguses, uue stiili kõrgpunkt langes aga aega, kui ta mujal maades ilmutas juba languse tendentse. Suuri erinevusi teiste Euroopa maadega on ka materjalide kasutamises: välisviimistluses kasutatakse kivide asemel krohvi, dekoratiivsed detailid on kipsist. Tüüpiline on tumedama seinapinna ( punane, lasuursinine, kollane ) ja valgete arhitektuuridetailide ( sambad, pilastrid jm. ) kontrastid, ornamenteeritud detaile kaeti tihti kullaga. Üldjoontes võib vene baroki arenguloo jagada kaheks: varabarokk ( nim. ka Peetri-aegne barokk ) 1700-25 ja kõrgbarokk - 1725-60. aa. Barokkarhitektuuri areng Venemaal oli eeskätt seotud uue pealinna Peterburi ehitamisega. Peeter I kutsel tuli Venemaale palju välismaa ehitusmeistreid, kelle looming määras ära linna esialgse, varabarokse ilme
Paljukasutatud pinnadekooriks on grotesk - s.o hellenistlikust kunstist üle võetud väänisornament. Idapoolsest kultuuriruumist tuleb arabesk - keerukalt põimuvate lehe- ja väänkasvumotiividega peamiselt sümmeetriline ornament, islami kunstis liituvad geomeetrilised elemendid ja kiri. Alates renessansist sisaldab arabesk ka figuraalseid (inim-, looma-, linnu- jm) lisandeid, trofeede ja arhitektuuridetailide kujutisi ning seda hakatakse nimetama groteskiks. Kõrgrenessansi arhitektuur tegeleb enam tervikliku ruumimõju ja tasakaalus proportsioonide probleemiga, üldine suund on suurejoonelisele lihtsusele. Tähtsamad kunstnikud ja arhitektid: Itaalias: skulptor Donatello (1386-1466), maalija Sandro Botticelli (1445-1510), maalija Giorgione (1478-1510), arhitekt Leon Battista Alberti (1404-1472), arhitekt Donato Bramante (1444-1514),
annaabi.ee 
