4. Muljed näitusest Külastasin Jaan Punga kunstinäitust « Eestartutaga » 2006. a. jaanuari kuus Tartu Kunstimuuseumis. Mulle avaldas väga muljet Punga linnavaated, mis on sootuks teissugused kui Eesti kunstis tuttavad klubistlik, impessionistlik või fotorealistlik traditsioon. Ta kujutab igat maali sentimeetrilise täpsusega ning loob need just kui uuesti. Nähes Tartu märgilise tähtsusega maalitud hooneid, tekib väga koduselt soe tunne näitusel. Eelkõige hindan ajalooliste arhitektuuride omamoodi « säilitamist » läbi maalimise. Iga detail on jäädvustatud huvitavalt ja salapäraselt. Samuti arvan, et lähitulevikus võib linnapilt arhitektuuriliselt erineda praegusest osa linnahoonetest kaovad ning ehitatakse uuemad, kuid tükike Jaan Punga maalidest jääb alati Tartuga. Väga hariv ja kasulik näitus. 6 Kasutatud Kirjandus: Internet: http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1131718634 http://paber.ekspress
Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale kasutajaskonnale, olles võimeline töötama serverites, nii laua- kui ka sülearvutites, toetatuna samal ajal paljude erinevate arhitektuuride poolt. Debianiga on võimalik kaasa saada üle mitmekümnetuhande erineva esmatarbeks vajaliku tarkvarapaketi ja on hoolt kantud, et tarkvara paketisiseselt ühilduks. Kõik need tarkvarakogumid valideeritakse automaatselt ja registreeruda pole vaja. Ja mis peaasi, kõik see on tasuta. Samas tuleb meeles pidada, Debianiga ei kaasne garantiid. Installeerimine Hoiatatakse, et oskamatul paigaldamisel hävivad kõik failid kõvakettal, seepärast otsustasin Debiani paigaldada VirtualBox`i
väldi tegevusi, mis ei lisa väärtust puuduvad ajaboxid sprintideks puudub arendamise edukuse hindamine Eksami näidisküsimused Kvaliteetse tarkvara funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed atribuudid. Metoodikad tarkvaraarenduses ja mida nad kirjeldavad. Erinevate tarkvarasüsteemide nõuete kirjeldamine. Näiteks panga veebi iseteeninduskeskkond, iPhone aplikatsioon jne. Nõuete vastavus nõuete kolmele olulisele omadusele. Erinevate arhitektuuride positiivsed ja negatiivsed omadused, kasutusvaldkonnad. Testitmise tasemed. Tarkvara arendusmetoodikad. Tsentraliseeritud ja hajutatud haldusvahendid.
arvuteis. 1.1 Juhtvooarhitektuurid //control-flow architecture// Protsessori tegevused on juhitavad käsuvoo kaudu: Kärbitud käsustikuga arvutid (RISC - Reduced Instruction Set Computer) Keeruka käsustikuga arvutid (CISC - Complex Instruction Set Computer) Ülipika käsusõnaga arvuti (VLIW – Very Long Instruction Word). Tänapäeval on täheldatav RISC- ja CISC-arhitektuuride ühtesulandumist, nagu see esineb mikroprotsessoris Pentium, kus keerukad CISC käskude järgnevused transleeritakse RISC-tüüpi mikrooperatsioonideks. Pentiumi protsessortuumale on iseloomulik RISC-mikroarhitektuur. 1.2 Andmevooarhitektuurid //data-flow architecture// Protsessori tegevust korraldatakse sõltuvalt andmete valmisolekust töötluseks ⇒ Andmevooarvuti. 1.3 Nõudlusjuhitavad arhitektuurid //demand-driven (reduction) architecture//
Usaldusväärne Töökindlus ja turvalisus. Vastuvõetav Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. 2) Erinevate tarkvarasüsteemide nõuete kirjeldamine. Nt netipank, mobiiliapp jne. Nõuete vastavus nõuete kolmele olulisele omadusele a) Üheselt kontrollitav b) Lihtsalt kontrollitav c) Selge, lühike, konkreetne kirjeldus / selgitus. Alla 30 sõna enamasti. 3) Erinevate arhitektuuride positviised ja negatiivsed omadused ja nende arhitektuuride kasutusvaldkonnad. Need tasub lugeda järjest läbi 6. loeng: Tarkvarasüsteemi arhitektuuri kavandamine alt 4) Mudeli olemus ja mudelite klassifitseerimine Protsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. Protsessikeskne Andmekeskne Rollikeskne Mudelite näited: Kosk Iteratiivne arendamine Komponendipõhine Läbi vaadata 5. loeng Mudelid ja modelleerimine
Informatsiooni ettevalmistamisel rakendatakse efektiivseid optimeerivaid kompilaatoreid. 12. RISC-arhitektuur toetab riistvaralisel tasemel kõrgkeelsete programmide töötlust. 13. Kompileerimisel saadavate objektprogrammide maht RISC-arhitektuuri korral on tavaliselt mõnevõrra suurem, kui CISC-arhitektuuriga protsessoreil; 14. Katkestuste töötlusel võib esineda ajakadusid. 15. Kui CISC-arhitektuuriga protsessorid arenevad makroparallelismi suunas. 32. RISC- ja CISC-arhitektuuride võrdlus. 33. Arvutite mälu-, sagedus- ja võimsusmüüri olemus. Mälumüür – programmide töötluskiirust piirab infoliikluse kiirus protsessori ja mälusüsteemi vahel. Sagedusmüür – klassikalistes protsessorites on rakendanud järjest suurema astmete arvuga käsukonveiereid, et saavutada järjest kõrgemat infotöötluse kiirust. Konveierite üksikute astmete struktuurne keerukus ja nende talitluskiirus on jõudmas oma füüsilisele piirile. Võimsusmüür
On olemas kaks varianti ILP lahendusteks: Rohkemate käskude samaaegne täitmine, mis peavad siiski olema erineval täitmise astmetel. Sellisel juhul on tegemist käsukonveieriga. Eri käskude samal astmel oleku võimaldamine. See lahendus nõuab täitmise ressursside mitmekordistamist. Seda lahendust pakub superskalaarne protsessor. Superskalaarseteks nimetatakse selliseid arhitektuure, mis on varustatud rohkem kui ühe konveieriga. Selliste arhitektuuride puhul on funktsionaalsed seadmed konveieris dubleeritud. Superskalaarse protsessori arhitektuuri saab omakorda rakendada erinevalt: sõltumatute konveieritega: iga funktsionaalne seade kuulub mingi kindla konveieri juurde osaliselt kattuvate konveieritega: funktsionaalsete seadmete osas kulude kokkuhoidmiseks on mõned seadmed eri konveierite jaoks ühised. Teisel juhul vajatakse täiendavaid riistvarakomponente, mis võimaldaksid lahendada konflikte, kus
võrgu parameetrite väärtuse ümberarvutamine lähtudes õpetamismeetodi poolt määratud algoritmist. Kõik kolm nimetatud sammu moodustavad ühe õpetamise perioodi (epoch, ). Õpetamise perioodid korduvad iteratiivselt seni kuni saavutatakse võrgu väljundi vajalik täpsus või võrgu väljundi täpsus lakkab paranemast (s.t. veafunktsioon on saavutanud lokaalse miinimumi). Õpialgoritmi valik sõltub kasutatavas närvivõrgust (erinevad õpialgoritmid erinevate närvivõrgu arhitektuuride jaoks) ja lahendatavast probleemist. Järgnevas vaatleme lühidalt kõige levinumaid õpialgoritme. Enamuses otsesuunatud ja tagasisidestatud närvivõrkude rakendustes kasutatakse nn. vea pöördlevi meetodid, kus igal sammul võrgu väljund võrreldakse sisendvektorile vastava etalonväljundiga ja selle vea alusel muudetakse parameetrid väljundist sisendini. Kõige levinum nendest meetoditest on "Gradient vea pöördlevi meetod". 1.4
Mis on metoodika, miks on seda vaja. See on mingi kindel viis, mis on kindalt defineeritud tarkvarasüsteemide arendamiseks Erinevate tarkvarasüsteemide nõuete kirjeldamine. Näiteks panga veebi iseteeninduskeskkond, iPhone aplikatsioon jne. Nõuete vastavus nõuete kolmele olulisele omadusele. Nõuete kolm olulist omadust: üheselt mõistetav, testitav ja lihtne Komponentidel, teenustel jne. põhinevad arhitektuuride positiivsed ja negatiivsed omadused, kasutusvaldkonnad. LEMMIK Mudeli olemus ja mudelite klassifitseerimine Tarkvarasüsteemi kvaliteediatribuutid nii lõppkasutaja, arendaja ja kui äri vaatenurgast. Igaühe mõju süsteemi arhitektuuriotsustele. EI PRUUGI TULLA Testitasemete (test levels) teooria ja erinevate tasemete kirjeldused. Ühiktestid, interatsioonitestid, kasutajtestid jne Jekaterina loeng
võrgu parameetrite väärtuse ümberarvutamine lähtudes õpetamismeetodi poolt määratud algoritmist. Kõik kolm nimetatud sammu moodustavad ühe õpetamise perioodi (epoch, ). Õpetamise perioodid korduvad iteratiivselt seni kuni saavutatakse võrgu väljundi vajalik täpsus või võrgu väljundi täpsus lakkab paranemast (s.t. veafunktsioon on saavutanud lokaalse miinimumi). Õpialgoritmi valik sõltub kasutatavas närvivõrgust (erinevad õpialgoritmid erinevate närvivõrgu arhitektuuride jaoks) ja lahendatavast probleemist. Järgnevas vaatleme lühidalt kõige levinumaid õpialgoritme. Enamuses otsesuunatud ja tagasisidestatud närvivõrkude rakendustes kasutatakse nn. vea pöördlevi meetodid, kus igal sammul võrgu väljund võrreldakse sisendvektorile vastava etalonväljundiga ja selle vea alusel muudetakse parameetrid väljundist sisendini. Kõige levinum nendest meetoditest on "Gradient vea pöördlevi meetod". 1.4
● Kvaliteetse tarkvara funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed atribuutid. ● Metoodikad tarkvaraarenduses ja mida nad kirjeldavad. ● Erinevate tarkvarasüstemide nõuete kirjeldamine. Näiteks panga veebi iseteeninduskeskkond, iPhone aplikatsioon jne. Nõuete vastavus nõuete kolmele olulisele omadusele. ● Komponentidel, teenustel jne. põhinevad arhitektuurid. Erinevate arhitektuuride positiivsed ja negatiivsed omadused, kasutusvaldkonnad. ● Mudeli olemus ja mudelite klassifitseerimine. ● Tarkvarasüsteemi kvaliteediatribuutid nii lõppkasutaja, arendaja ja kui äri vaatenurgast. Igaühe mõju süsteemi arhitektuuriotsustele. ● Testitasemete (test levels) teooria ja erinevate tasemete kirjeldused. ● Clean Code põhimõtted ja erinevatele reeglite vastavus.
annaabi.ee 
