LUDWIG MIES VAN DER ROHE (1886-1969) meie ELUST • Sündis Saksamaal, suri Ameerika Ühendriikides • Ludwig Mies • Rohe oli emanimi • Van der sümboliseeris saksa verd • Kaks naist, neli last • Peale Bauhausi sulgemist kolis Saksamaalt 1937. aastal USA-sse ELU ENNE KUULSUST • Esimene töökoht oli fassaadi disainimine • Tal puudus arhitektuurialane haridus • Õppis kasutama erinevaid materjale isa käe all • Suurimaks inspiratsiooniks oli Karl Friedrich Schinkel (neoklassitsistlikud ja gootilikud ehitised Berliinis) • Tema jaoks oli kõige ideaalsem ehitis New Yorkis George Washingtoni sild • „It is the most modern building in the City“ • 1968. aastal tahtis ehitada katedraali MEISTRIKLASS • Töötas aastatel 1907(Riehl House)-1974 (Museum of Fine Arts) • 78 meisterdust
Marcus Vitruvius Pollio Vitruvius sündis Roomas, arvatavalt Formiae linnas Campania provintsis. Vitruvius andis oma eluajal välja arhitektuurialase teose "Kümme raamatut arhitektuurist". See on ainuke mahukas antiikajal kirjutatud arhitektuurialane teos. Teda teatakse põhiliselt kirjanikuna. Vitruvius aga pidas ennast arhitektiks. Ainuke teadaolev tänapäevani osaliselt säilinud tema projekteeritud ehitis on Fanum Fortunae basiilika tänapäeva Fano linnas. Vitruviuse teoses on ära märgitud näiteks päikesekellad ja veekellad, mille puhul võiks arvata, et nendel ei ole arhitektuuri õppimisega mingit pistmist. Samuti on Vitruvius pööranud rõhku ajaloole. Vitruviuse usub, et arhitekt peab
Kirjandus. Ilukirjandus Kirjandus ehk literatuur kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe‑ ja ilukirjandus kokku) kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki
Tema tuntuimad tööd on Peetri kiriku esine väljak, „Apollon ja Daphne“, „Püha Teresa ekstaas“. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Peetri kiriku kolonnaad asub Roomas ja mis on teostatud aastatel 1657–1667. Peetri kiriku esine väljak Bernini lisas Rooma arhitektuuri uut, baroklikku. Monumentaalne Püha Peetri kiriku esise väljaku sammastik on Bernini arhitektuurialane peateos. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma Kapitooliumi juures). Püha Peetri kiriku väljaku keskel asetseb suur obelisk. Kogu väljakut piirab kaherealine kolonnaad, mis hämmastab oma suursugususe ja lihtsusega. Sambaid on kokku 284 ning neil asuvad 140 märtri ja pühaku kujud
suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse ajalugu 30 või 31 dünastia valitsemisajaks ning Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine.Näiteks ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele.Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest.Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid.Hauakambrid ehitati kivist.Kõige varasemad
aastal m.a.j. Roomlased keelustasid egiptuse kirja kasutamise, pidades seda paganlikuks kirjaks. Inimesed unustasid hieroglüüfide kirjutamise ja lugemise. See keel muutus surnud keeleks. Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Hauakambrid. Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule, kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mis võimaldas alal hoida kogu surnukeha. Et laip muuta muumiaks, oli vaja läbida pikk protseduur
muutumises. Kui Maderna ehitas lõpuni Püha Peetri kiriku hoone, siis kõrgbaroki üks väljapaistvamaid meistreid G. L. Bernini ( 1598-1680 ) andis lõpliku vormistuse kogu sellele hiilgavale ansamblile. Bernini esimiseks tööks Püha Peetri kirikujuures oli tabernaakel altari kohale - hiigelmõõtmetega baldahiin, mida toetavad neli keerdsammast ( traditsiooni kohaselt peetakse seda esimeseks kõrgbaroki teoseks ). Bernini arhitektuurialane peateos on aga Püha Peetri kiriku esine ovaalne kaherealise hiigelkolonnaadiga väljak, mis fassaadi ees jätkub trapetsikujulisena. Tõustes ja laienedes otse kiriku ees tugevdab see ruumilise avaruse muljet ja laseb fassaadil paista kõrgemana. Omalaadse sügavusperspektiivi saavutas Bernini ka Vatikani paraadtrepi - Scala Regia - juures, tehes seda trepiastmete ja 75
Ülemkihtides võetakse söögilauas kasutusele nuga ja kahvel, riietuses taskurätt. Arhitektuuriga seoses on meelde jätta neli nime: Alberti, Bramante, Vignola ja Palladio. Varasemast on juba tuntud Vitruvius (Rooma arhitektuurikroonik, 1. saj, antiikkirjanik, keda palju eeskujuks võeti). Vitruvius oli kirjutanud arhitektuuri kümme teost (Libri decem de architectura), mis käsitlesid mingil määral ka aeda; nende käsitluste põhjal sündis taas ulatuslik renessansi arhitektuurialane kirjandus. Vitruviuse teooriat arendas edasi humanist ja arhitekt Leon Battista Alberti (1404-1472), kirjutades kokku mitmeid raamatuid (Neli raamatut arhitektuurist) ning needki käsitlesid aeda lisaks arhitektuurile. Oma teostes toob ta muuhulgas välja rea soovitusi villade aedade asukoha, orientatsiooni, rajamise ja kujunduse kohta, mõjutades sellega paljude aedade loomist. Alberti rõhutab looduse tähendust ja eeskuju; tema
annaabi.ee 
