probleemi ehk eesmärgi sõnastus; ülevaade jaotamisest alaosadeks ja peamistest allikatest Struktuur Põhiosa- leitakse põhjendus/lahendus tekkinud probleemile, autor avaldab oma isiklikke arvamusi ja seisukohti Kokkuvõte- esitatakse olulisimad järeldused, milleni töö käigus jõuti ja sõnastatakse lühidalt kokkuvõte sissejuhatuses püstitatud probleemile Allikad- kirjalikud(internet, arhiivimaterjal), suulised(mälestused, intervjuu) Struktuur Lisad- illustreeriv materjal, nt fotod; tabelid; lisamaterjalid, mis ei ole otseselt töö sisuga seotud, kuid mida on vaja läinud töö eesmärkide saavutamiseks. Lisadesse võivad kuuluda ka küsitluslehed. Kindlasti tuleb lisadele ka põhitekstis viidata ning ka fotode alla peab olema märgitud, millega on tegu ja millal jäädvustatud. Teema valik
Muusikafestival aastal 2007 2007. aastal pälvis Suure-Jaani Muusikafestival Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia. 10 aastane muusikafestival see on traditsioon. Kontsertpaikadele lisandus Suure-Jaani Gümnaasiumi uus spordihoone (suur saal). Toimus Mart Saare nimeline vokalistide konkurss, tähistamaks Mart Saare 125 juubelit. Alates sellest aastast on festivalil oma kodulehekülg, kust leiab info ja kuhu talletatakse festivali arhiivimaterjal. Muusikafestival aastal 2008 XI Suure-Jaani Muusikafestival on pühendatud heliloojatele Kappidele. Aasta 2008 on Kappide juubelite aasta: Artur Kapp 130, Eugen Kapp 100, Villem Kapp 95. Seoses sellega pöörati nende loomingule ka eriline tähelepanu. Muusikafestival aastal 2009 Toimuvad XII muusikapäevad Suure-Jaanis, mille motoks Konservatoorium evakueerub Suure-Jaani. Tähistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäeva.
esitus ning koosneb vajaminevaist sisenditest (tööpanus, tehnoloogia, raha, vahendid). Esitus peaks olema lakooniline, selge ja üheselt mõistetav, nii et ka projektiga varem mitte kokku puutunu saaks plaani põhjal projektist õige käsutuse. Projekti plaanil on eri kasutusfunktsioone. Plaan on juhtkomiteele otsuse tegemise põhi ja tugi; projektijuhile töö juhtimise vahend; juhtkomiteele ja projektijuhile projekti edenemise kontrolli põhi; arhiivimaterjal, mis jääb järgmiste projektide toeks ja taustinformatsiooniks; informeerimisevahend. Tavaliselt kasutatakse projekti plaani ka detailsema planeerimise põhjana projektide teostamisetapis. See võimaldab arvestada ka nende asjaolude ja muutustega, mida planeerimisetapis ette ei nähtud. Hea projektiplaan ongi paindlik, seda on ka võimalik muuta vastavalt projekti keskkonna muutustele. Plaani detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele on plaan suunatud
folkloor ka definitsiooni. Välise huvi tõttu hakkab rühm ka ise märkama oma tegevuses folkloori ja seda kirjeldama. Tekib inimlik suhe uuritava ja uurija vahel, mis on alus folkloori kogumiseks ja uurija ja uuritava vaheliseks koostööks. 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Pärast esimese elu etappe on uurijatel olemas kogutud/arhiveeritud materjal, mis hakkab elama „teist elu“. Arhiivimaterjal pannakse uude konteksti või uutesse žanritesse. Kasutatakse folkloorset ainest väljaspool kultuurilist konteksti, milles see loodi (folklorism). Folkloor saab uue hingamise tänapäevases võtmes näiteks muusikas, festivalidel, kunstis (Trad. Attack, viljandi folk, tootmisettevõte Etno, Simon and Garfunkel). Kunstnikud võtavad uurijakogukonna rolli üle, uurivad ainest uuel eesmärgil. Teatud folkloorirühmad võivad „teises elus“ saada riiki ja rahvast esindava rolli
............................... 24 3.5.4. Elektroonilise allika kirje ....................................................................................... 25 3.5.5. Õigusakti kirje ........................................................................................................ 25 3.5.6. Intervjuu kirje ......................................................................................................... 25 3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) ................................ 26 3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje ..................................................................................... 26 3.6. Lisad .............................................................................................................................. 26 3.7. Soovituslik abimaterjal .................................................................................................. 27 JUHENDI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD ............
Seda toimimist näeb läbi 20.saj. Nende tegurite hulka kuuluvad ka traagilised minevikusündmused (katastroofid, sõjad, kultuurivahetus jms). Teatud juhtudel on neist katkestustest keelatud rääkida või raske rääkida. Nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil. Traumakirjanduse kaudu saab isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahelised suhted esile tuua. Tekstide aluseks tõestisündinud lood, isiklikud mälestused või arhiivimaterjal. 4. Kaugema ajaloo kujutamine nüüdiskirjanduses (Meelis Friedenthal ,,Mesilased", Tiit Aleksejevi ristisõja-romaanid, Indrek Hargla Melchiori-lood) Ajalugu ja jutustamine 21. saj kirjanduses: Eemaldumine postmodernistlikust suhtest minevikku, mis väljendub selles, et ajalugu on narratiiv. Otsitakse võimalust ületada "lõhe" narratiivse vormi ja ajaloolise aktuaalsuse või materiaalsuse vahel (ehk: jutustuse ja sündmuse vahel)
See karistamine võis tulla päevakorrale alles mitmeid aastaid hiljem. Kui ka konkreetne inimene juba riigiametis oli, tema kohta oli teada, et ta oli mõne kodanliku partei liige, kui olud muutusid, siis võidi süüdistusena see esile tuua. Tegemist väga mastaapse andme kogumisega - põhiraskusi lasus mitte julgeolekuorganitel endil, vaid selle andmebaasi algandmed otsisid välja arhiivid. See tähendas seda, et arhiivi ülesandeks oli vastavalt nendele eeskirjadele nendest lähtuvalt arhiivimaterjal läbi töötada - otsida välja, kes olid potentsiaalsed vaenlased. Siin on just selle nõukogude arhiivinduse üks äärmiselt oluline eripära. Võrreldes teiste riikide arhiividega, kus me siiamaani võime leida 20. sajandi algusest korrastamata dokumentatsioonid, siis Nõukogude arhiivinduses väga palju korrastamata materjali ei saanud olla. Kartoteegi alusel oli võimalik väga erinevaid toiminguid sooritada. Sellise andmekogu on oluline ka nomenklatuuri seisukohalt - taustakontroll. 1940
annaabi.ee 
