mõõtmist oleks teineteisele ajaliselt võimalikult lähedased, sest seda tõenäolisem on ka mõõtmistulemus. 10. Tooge näide arhiiviuurimuse kohta. Millisel puhul saaks seda meetodit kasutada? Statistilised registrid või andmebaasid; kirjalikud ülestähendused, kirjad, autobiograafiad. päevikud, mälestused, tunnistused, kohtukaasused, eksperthinnangud, sünnitunnistused, ... Dokumendianalüüs võib olla iseseisev meetod või täiendada teisi. Arhiiviandmete üldtunnused: Andmed on kogutud teisel eesmärgil; info sündmuste kohta, mis uurija ei saa ise esile kutsuda; võimaldavad alternatiivseid seletusi; nõuavad uurija leidlikkust; Arhiiviandmete kasutamisel tekkivad probleemid: seesmise valiidsuse probleemid; konstruktvaliidsus ja reliaablus; kas andmed on kogutud sama moodi; kas nende klassifitseerimine on sama. 11. Arhiivandmete analüüsimist kasutatakse: (mingid vastusevariandid olid)
täielikku isiksuse teooriat. Tavateooriad vastavad küsimustele, millele pole teaduslikku ainuõiget vastust. Nt: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck). Meetodid: • Uurimismeetodid -‐ Eksperiment, pseudoeksperiment; vaatlus, intervjuu, küsimustik, arhiiviandmete analüüs, psühhofüsioloogia, neuroteaduse, kognitiivse psühholoogia meetodid • Mõõtmis-‐ ja hindamismeetodid • Psühhomeetria • Metodoloogia • Terminoloogia – kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, arutluse käigus võiks samaks jääda.
Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. - sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Intervjuu korral säilib küsitlejal võimalus tõsta vastaja motivatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimladab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Psüühika bioloogilised alused. (Allikas: Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R
- küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Isiksusetestid: objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused., projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimaldab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Uurimuse käik · Probleemi märkamine ja määratlemine · Hüpoteesi püstitamine tuuakse välja oletatavad seosed muutujate vahel · Meetodi valik - intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, eksperiment, arhiiviandmetega tutvumine, mitmete meetodite kombineerimine
selle seostemustri sobivus teooriaga EHK : · Kasulikkus kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omaduse või tulemuse kohta (nt õppimisvõime) · "Kas test mõõdab seda, mida ta peaks mõõtma?" · Mõõdetav omadus on "olemas" · Testitulemuse seos selle omadusega ei ole juhuslik ega tingitud kõrvalistest asjaoludest Uurimismeetodid · Eksperiment; pseudoeksperient · Vaatlus · Intervjuu · Küsimustik · Arhiiviandmete analüüs · Psühhofüsioloogia, neuroteaduse, kognitiivse psühholoogia meetodid 3: ISIKUSEOMADUSTE KLASSIDITSEERIMINE Kenn Konstabel Klassifitseerimine · Milliseid "omadusi" isiksusepsühholoogia käsitleb · Käitumine ja omadused · Omaduste empiiriline klassifitseerimine · Implitsiitsed isiksuseteooriad Käitumise sagedusjaotus · Isiksuseomadust võiks defineerida kui mingit liiki käitumise (v seisundi) sagedust. Inimesi ei erista ainult mingi seisundi v
ruumikaid kortereid, samas kui Kalamaja ja Pelgulinna analoogid koosnesid valdavalt kööktubadest. 1930. aastatest pärinevad aga funktsionalistlikud ning art deco sugemetega korterelamud ning villad Koidula tänaval ning Narva maanteel. 17 1.3.4.3 Kalamaja Kalamaja puhul on tegemist Tallinna vanima eeslinnaga, mille sajanditepikkust arengut on võimalik küllaltki suure täpsusega veel tänagi jälgida. Seda nii arhiiviandmete kui ka ehitatud keskkonna näol. On arvatud, et Kalamaja vanimates osades on tegemist isegi kaheksanda põlvkonna hoonestusega. Esimesed kirjalikud andmed Kalamajast pärinevad 14. sajandi teisest poolest, võib aga oletada, et asustus oli seal juba märksa varem. Enamik uurijaid on veendunud, et rannaäärsed alad olid peatuspaigaks ümberkaudsete külade kalameestele juba muinasajal. Sadama lähedus muutis paiga külgetõmbavaks ka keskajal. Teada on, et 1527
annaabi.ee 
