Nt K.Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamat" T 2003. Sõnastikus sisalduvad grammatilised viited on ennekõike vihjelised ja abistavat laadi. Eesmärk on jäädvustada slängi selleselt, nagu elavas keeles kasutatakse. Nt: Kitukas - kaebaja Flaier väike reklaamleht kutsega mingile üritustele(Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat). Kogu leksikat või mingi leksikaalse allsüsteemi sõnavara sisaldavad võõrsõnade, nimede, fraseologismide, neologismide, arhaismide sõnastikud. Võõrsõnaraamat esitab ühe keele või allkeele võõrsõnu (Nt., Võõrsõnastik M. Kuusk T 2005) Uudissõnaraamat esitab uudissõnu ehk neologisme. Nt ,,Väike uudissõnastik" 2. tr Tallinn, 1989 Fraseoloogiasõnaraamat Sisaldab püsiväljendid. Need on sellised keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille tähendus ei tulene nende koostisosade, neile on omane metafoorsus, piltlikkus, nad ei ole sõna-sõnalt tõlgitavad teise keelde. Nt.:
Nimi e pärisnimi e prooprium on liik üksikobjekti tähistamiseks (diferentseerimiseks ja identifitseerimiseks) kasutatavaid nimisõnu ja nimisõnafraase. Üksikobjekti mõiste hõlmab nii ainulist objekti (nt Emajõgi, Jaan Kross, Võrumaa) kui ka üksikobjektide hulka, mida on võimalik pidada üksuseks, nt Audi, Valgetähe orden. 5. Arhaismid ja neologismid. arhaismid vananenud sõnad, mida tänapäeval keeles ei kasutata. Arhaismid eksisteerivad sõnavara perifeeriaalal. Arhaismide tekkeks on erinevaid põhjuseid: sõnad vananevad, kuna nendega tähistatu kaob kasutuselt (nt pidal, kolhoos, sovhoos, komnoor); sünonüümid (sageli ilmekamad ja kujundlikumad või omakeelsemad) võivad sõna kasutuselt kõrvale tõrjuda, nt pannine 'patune', penisitt 'väävel', raamatunahk 'paber', Saksamaa kukk `kalkun'; polüseemilistes sõnades võib vananeda vaid üks semeem, samal ajal kui teised säilivad keeles edasi, nt ehitus 'ehe', kadumine
Kui viimist eesti vanemat siit rüütli mõõk viis hauda. 8. Regivärsiliste rahvalaulude keelest. Regivärsside mõistmist takistab tunduvalt nende arhailisi, ajaloolisi vorme sisaldav keel, milles on lisaks murdejooni. Arhaisme kasutasid kõik laulikud, nii õpitud laule esitades, samuti improvisatsioonides. Tingimustes, kus kõnekeel erines tugevasti laulukeelest, leidub lauludes palju väärarhaisme. Arhaismide visa püsimine seletub osalt värsimõõdu, osalt stereotüüpsusega, arhaismidesse suhtuti kui luulevormidesse. Kahe- ja neljasilbilised sõnad kaasrõhuga kolmandal silbil moodustavad kergesti trohheilise rütmi, aga ühe- ja kolmesilbilisteks lühenenud sõnade massi oleks raske sobitada trohheilise rütmiga. 6
ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. • Arhaismid ja neologismid eksisteerivad sõnavara äärealadel. Arhaismid Sõnad vananevad, sest • nendega tähistatu kaob kasutuselt (historismid) • sünonüümid võivad sõna kasutuselt kõrvale tõrjuda (arhaismid kitsamas mõttes) • võivad olla vääras ajastukontekstis (anakronismid) • Polüseemilistes sõnades võib vananeda vaid üks semeem, samal ajal kui teised säilivad. • Arhaismide hulgas on ka vananenud formatiive ja grammatilisi vorme. • Vananeda võivad ka moodustusstruktuurid, ühed afiksid asendatakse teistega. Neologismid • Neologismid e. uudiskeelendid – hiljuti käibele tulnud v. alles soovitusstaadiumis keelendid v. ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. • Võivad tähistada uusi mõisteid v. tulla mõne keeles juba olemas oleva keelendi asemele v. kõrvale. Tähendus • Keeleüksuse üks olulisemaid külgi.
,,Metamorfoosides" muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks. Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid erootiliste, nõidus- ja seikluslugude näol. Pikim ja kuulsaim kõrvalepõige põhisüzeest on muinasjutt ,,Amor ja Psyche", sellest loost varasemat üleskirjutust ei olegi. Apuleiuse stiil on kordumatu, sõnavalik keeleuuenduslik, kõnekeelsed sõnad vahelduvad arhaismide ja neologismidega. Esineb külalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat. 55. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Noorem oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane. Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut
hulganisti kõrvalepõikeid erootiliste, nõidus- ja seikluslugude näol. · Pikim ja kuulsaim kõrvalepõige põhisüzeest on muinasjutt ,,Amor ja Psyche", sellest loost varasemat üleskirjutust ei olegi. 17 · Apuleiuse stiil on kordumatu, sõnavalik keeleuuenduslik, kõnekeelsed sõnad vahelduvad arhaismide ja neologismidega. Esineb kõlalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat 82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate? Esimesed kristlikud autorid kirjutasid kreeka keeles. Esimene ladinakeelne kirjanik oli Tertullianus (,,Kaitseks paganate vastu"), rikastas kirikuterminoloogiat. Teine oli Basileios Suur tal oli oma nägemus sellest, millised on kasulikud autorid ja millised mitte
annaabi.ee 
