võimed. Vanarooma mütoloogias vastab talle Juno. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Kultuslikult austati Herat peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Teda austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendatud templeist ehk heraionitest asuvad kuulsaimad Olümpias ja Samosel. Hera sümbolid olid granaatõun, lehm ja paabulind.
Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. http://th05.deviantart.net/images3/300W/i/2004/138/1/b/G reece_Coffy.jpg 7 Apollon ehk Apollo ehk Phoibos Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra.
Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Tema üks peamisi tegevusi oli karistada naisi, kellesse Zeus armunud oli, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Tema ohverdamatu raev jälitas neid naisi ja isegi nende lapsi. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju.Samuti ei unustanud Zeusi kaasa mingit auhaavamist. Ta üritas tappa Heraklest ja ta vihkas kõiki troojalasi, ta ei puhkanud ennem, kui Trooja oli varemetes. Rooma usundis vastab talle Juno. POSEIDON Tema oli merede valitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades
kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hera sümbolid olid granaatõun ja paabulinnusulg. Hera õed ja vennad olid :Posdeidon,Hades,Demeter,Hestia ja peajumal (taevajumal) Zeus. Arest peetakse vanakreeka mütoloogias sõjajumalaks , ta on Zeusi ja Hera poeg. Arese peamisteks iseloomujoonteks on julmus ja jõhkrus
juurde, kuid Herakles kägistas need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose kelle Hera samuti olevat teda tapma saatnud. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvas see Hera ja Athena tundeid. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad: Olümpose ja Samose tempel. Ares Ares on Zeusi ja Hera poeg. Välimuselt oli Ares väga nägus ja mehine, soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval tuuakse kontrastiks tema haruldaselt õudutekitav iseloom. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline ,julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal
kodumaale, mille valitsejaks ta ka hiljem sai. Ta võitles neid jälitanud Aigyptose poegade vastu liidus Argose kuninga Pelasgosega, ent sai lüüa. Ees ootas pulmatseremoonia ja -pidu. Seal andis Danaos oma tütardele salaja pistodad, millega nad pidid oma peigmehed pulmaööl tapma. Kõik täitsid isa käsu, peale ühe, Hypermestra, kellel hakkas noorest tugevast mehest kahju. Ta äratas oma mehe Lynkeuse üles, rääkis talle kõik ära ja aitas tal, hilisemal argoslaste kuningakoja esiisal, põgeneda. Horatius iseloomustas Hypermestrat kui "suurepäraselt reetlikku", kuid selle eest heitis ta isa Danaos ta vangi. Ülejäänud 49 danaiidi kannavad aga allilmas karistust oma meeste tapise eest: nad peavad igavesti kandma sõelaga jõest vett augulise põhjaga tünni. KASSANDRA HÜÜDED - Ka Alexandra (lad. Cassandra). Trooja kuninga Priamose ja Hekabe tütar. Teda kosis Apollon ja kinkis talle ennustajaande, kuid
Ennustaja Teiresias ütles, et Teeba pääseb, kui ohverdada Kreoni noorim poeg Menoikeus. Isa oli vastu, palus poega põgeneda. Poeg tormas lahingusse ja kogenematuna sai kohe seal ka surma. Kuna kumbki pool ei saavutanud edu, lepiti kokku, et võitlevad vennad. Eteoklese võidu puhul lahkuvad argoslased, Polyneikes saab kuningaks siis, kui tema võidab. Kumbki aga ei võitnud, mõlemad tapsid üksteise. Taas puhkes lahing, kuid teebalased võitsid, argoslaste 7, peale Adrastose, tapeti. Teebas taas võimul Kreon, kes ei lubanud kedagi vaenlastest matta. Matmata inimeste hinged ei pääse üle surnuteriigi jõest ning jäävad koduta. Surnud vendade õed ei suutnud seda taluda, sest matmine oli püha ning Antigone lubas, et matab Polyneikese, kuigi kõik teised olid vastu. Ka Ismene leppis asjaoluga, kuigi see tundus talle õudne. Antigone eiras Kreoni keeldu, ja kuna valvurid teda nägid, hukati Antigone otsemaid
Ennustaja Teiresias ütles, et Teeba pääseb, kui ohverdada Kreoni noorim poeg Menoikeus. Isa oli vastu, palus poega põgeneda. Poeg tormas lahingusse ja kogenematuna sai kohe seal ka surma. Kuna kumbki pool ei saavutanud edu, lepiti kokku, et võitlevad vennad. Eteoklese võidu puhul lahkuvad argoslased, Polyneikes saab kuningaks siis, kui tema võidab. Kumbki aga ei võitnud, mõlemad tapsid üksteise. Taas puhkes lahing, kuid teebalased võitsid, argoslaste 7, peale Adrastose, tapeti. Teebas taas võimul Kreon, kes ei lubanud kedagi vaenlastest matta. Matmata inimeste hinged ei pääse üle surnuteriigi jõest ning jäävad koduta. Surnud vendade õed ei suutnud seda taluda, sest matmine oli püha ning Antigone lubas, et matab Polyneikese, kuigi kõik teised olid vastu. Ka Ismene leppis asjaoluga, kuigi see tundus talle õudne. Antigone eiras Kreoni keeldu, ja kuna valvurid teda nägid, hukati Antigone otsemaid
Ennustaja Teiresias ütles, et Teeba pääseb, kui ohverdada Kreoni noorim poeg Menoikeus. Isa oli vastu, palus poega põgeneda. Poeg tormas lahingusse ja kogenematuna sai kohe seal ka surma. Kuna kumbki pool ei saavutanud edu, lepiti kokku, et võitlevad vennad. Eteoklese võidu puhul lahkuvad argoslased, Polyneikes saab kuningaks siis, kui tema võidab. Kumbki aga ei võitnud, mõlemad tapsid üksteise. Taas puhkes lahing, kuid teebalased võitsid, argoslaste 7, peale Adrastose, tapeti. Teebas taas võimul Kreon, kes ei lubanud kedagi vaenlastest matta. Matmata inimeste hinged ei pääse üle surnuteriigi jõest ning jäävad koduta. Surnud vendade õed ei suutnud seda taluda, sest matmine oli püha ning Antigone lubas, et matab Polyneikese, kuigi kõik teised olid vastu. Ka Ismene leppis asjaoluga, kuigi see tundus talle õudne. Antigone eiras Kreoni keeldu, ja kuna valvurid teda nägid, hukati Antigone otsemaid
said Samose ja Mileetose suhted. Balkani ps linnad hakkasid ka nüüd kartma. Eriti ohtlik oli asi ateenlastele ja veel ühele linnale, sest nad olid saatnud oma laevu appi ioonia ülestõusule ja Dareios I haudus kättemaksu nende vastu. Spartalaste põlisvaenlane oli Argos ja neil puhkes 400a sõda. Spartalased võitsid selle ja tapsid palju argoslasi. Argoslasi tabas kodanike põud, seega pidid nad orje kodanikeks tõstma. Seega kõik, kes olid spartalaste vaenlased olid argoslaste liitlased. Ateena oli pärsia vaenlane ja Ateenal olid vaenulikud suhted Teebaga, seega oli Teeba pärslaste vastu suht hästi meelestatud. 490 lõpuks oli Ateena päris kindlasti pärslaste vastu, kuna Dareios I saatis sõjakäigu nende vastus. Kui Dareios vallutas Egeuse põhjaranniku, siis olid seal pärsia asevalitsejad. Kui ta Musta mere põhjarannikule läks, et sküüte alistada, ei õnnestunud see. Tal olid kaasa mitmed Kreeka türannid vasallidena. Sealt peale
annaabi.ee 
