Retsensioon Talinn 2014 Etendus toimus laupäeval, 15. märtsil Rahvusooper Estonias ning kandis nime ,,Medea". Ballett ,,Medea" rääkis tugevast, temperamentsest ning tahtejõulisest kuningannast Medeast, kes on võimu ja jõukust sümboliseeriva kuldvillaku hoidja. Kuldvillak on tegelikult Kreeka mütoloogias hinnaline kuldjääranahk. Iason soovib aga ise saada kõikvõimsaks ning asub koos argonautidega (vanakreeka mütoloogia meresõitjad) pikale teekonnale kuldvillaku juurde. Pärast mõningaid nõidustükke, võidab Iason nii Medea südame, kui ka kuldvillaku, nad vannuvad alati koos olla, varsti sünnivad neil poeg ja tütar. Järgmises vaatuses saab Medeale osaks julm reetmine-Korintose kuningas lubab Iasonile naiseks printsess Glauke, et tema ise saaks kuldvillaku võimu nautida ning Iason nõustub. Medea hullub raevust ja valust,
pärinevad kirjalikud allikad mingit informatsiooni ajaloosündmuste kohta pole talletanud, siis säilisid mälestused kuulsusrikkast kangelasajast lugulauludes ja kangelaslugudes, mida pärandati järgnevatele põlvedele edasi suuliselt traditsioonilises värsivormis. Populaarsemad tegelased kangelaslugudes olid vägitegusid sooritav Herakles; kangelane Iason, kes oma laeval Argo purjetas koos kaaslastega (argonautidega) kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse). Kõige armastatumad kreeklastele olid lood Trooja sõjast. 3.6. Homerose eeposed: Kusagil arhailise perioodi (8. 6.saj eKr) algusajanditel pandi kirja kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille autoriks pidasid kreeklased pimedat laulikut Homerost (Homerose nimelise isiku olemasolu ja tema autorsus on tänapäeval kahtluse alla pandud).
teekonnale kaasa. Peagi oli meeskond koos: umbes 40 meest, teistel andmetel 45 või isegi 50. Kaasa tulid Dioskuurid (Ilusa Helena kaksikvennad Kastor ja Polydeukes), Theseus, laulja Orpheus, Achilleuse isa Peleus jt. Kaasa tuli ka Herakles, kuid poolel teel jäi argonautidest maha. Ühes vahepeatuses jäi sangar ootama oma sõpra Hylast, kes läks allikast vett tooma ja kes jäigi kadunuks. Müüdi kohaselt röövisid ilusa nooruki nümfid (seega noormees uppus). Teel Kolchisesse juhtus argonautidega mitmeid seiklusi, mis aga kunstnikke suurt köitnud pole. Küll aga on kunstnikke paelunud argonautide viibimine Kolchises ja sellele järgnenud sündmused. Kui Kolchise kuningas Iasonilt kuulis, mis kreeka sangareid tema poole tõi, teeskles ta, et nõustub kuldvillakut neile loovutama, kuid ühel tingimusel Iason peab taltsutama kaks ninasõõrmeist tuld purskavat härga, need adra ette rakendama ja üles kündma põllu, kuhu tuli külvata draakoni hambaid.
nägija ei pääsenud eluga. Hellenismi aja eepik Rhodose Apollonios nimetab sireene muusa Terpsichore ja jõejumal Acheloosi tütardeks; rooma luuletaja Ovidiuse järgi nimetatakse sireenideks Hadese naise Persephone lindudeks muutunud kaaslannasid (Fink, 2000). Sireenide hurmava laulu kütkeist on pääsenud vaid mõned üksikud kangelased. Muusa Kalliope ja jõejumal Oiagrose poeg, kreeka laulik Orpheus haaras reisil argonautidega oma lüüra ning mängis nii selgesti ja võimukalt, et lämmatas saatuslikud ahvatlevad hääled, mille suunas meresõitjad seilama olid hakanud. Laev juhiti taas õigele kursile ja tuuled kandsid ,,Argo" eemale ohtlikust paigast. Kui Orpheus poleks argonautide hulgas olnud, oleksid need jätnud oma luud-kondid sireenide saarele. Ithaka kuningas, tark ja kaval Trooja sõja kangelane Odysseus teadis nõid Kirke jutu järgi, et tema laev pidi mööduma hurmavate
abile saavutati ka Teebas valimatult kõikide surnute matmine. Tema aitas ka Heraklesel jätta enesetapp sooritamata pärast oma naise ja laste tapmist. Theseusel oli aga kirg ohtude vastu ning ta läks ka amatsoonide, naissõdalaste maale ja tõi sealt kaasa oma naise Hippolyte, kellega tal sündis laps, Hippolytos. Seepärast tulid aga amatsoonid Ateenasse ning vallutasid Atika. Nad löödi aga minema ning pärast seda pole keegi suutnud maad vallutada(Theseuse ajal). Theseus käis ka argonautidega Kuldvillakut otsimas. Samuti võttis ta osa suurest Kalydoni jahiretkest, kus kunn Kalydon kutsus kreeklasi endale appi tapma suur metssiga, kes laastas nende maad. Seal päästis ta ka oma sõbra, Perithoose elu. Perithoos’t kohtas ta esmakordsel siis, kui P mõtles, et tegelikult ei olegi T nii eriline ning õrritas teda endale järgnema. T-d nähes imestas ta ning palus vabamdust. Neist said suured sõbrad
Põhjatuule pojad, kes seda ka lubasid teha. Phineuse ette tõsteti toit, Borease pojad aga läksid tema kõrvale valvesse. Kui vanamees hakkas toitu huulte lähedale tõstma, olid linnud kohal ja haisutasid kogu toidu ära. Pojad aga järgnesid neile mõõkadega ja hakkasid neid nuhtlema. Borease pojad oleksid linnud ära tapnud, kui jumalate vikerkaar-käskjalg Iris poleks taevast alla tulnud linde kaitsma. Iris lubas, et keegi ei tule enam Phineust kiusama. Phineus sõi koos argonautidega ja andis neile nõu eesootavate ohtude eest. Eriti hoiatas ta neid põrkavate kaljude, sümplegaadide eest need kaljud põrkavad pidevalt kokku, nii et vesi nende ümber kees. Phineus ütles, et kõigepealt tuleb teha katse tuviga. Kui tuvi kaljude vahelt läbi pääseb, on ka meremeestel võimalus, kui mitte, siis tuleb kuldvillaku leidmine igaveseks unustada. Argonaudid asusid järgmisel hommikul teele. Kui nad kaljude juurde jõudsid, lasid
tegusid Teebast välja oli saadetud. Oidipus suri T lohutavate käte vahel. Samuti hoolitses T Heraklese eest pärast seda, kui viimane hullumeelsushoos oli tapnud oma naise ja lapsed. Amatsoonide maalt tõi ta kaasa abikaasa Antiope (või Hippolyte), sündis poeg Hippolytos. Amatsoonid tulid röövitud kaaslast päästma, kuid T lõi nad puruks. Niikaua kui Theseus elas, ei tunginud enam ükski vaenlane Atikasse (maa-ala Ateena ümber). Theseus käis ka argonautidega koos kuldvillakut otsima, võttis osa Kalydoni jahiretkest, kakles sõber Peirithoose (Zeusi ja Dia poeg)pulmas kentauridega. Peirithoose naine tapeti sessamas pulmas; uut oli vaja. Tahtis saada Persephonet (Demeteri tütar, Hadese naine); Theseus otsustas siis hankida endale Trooja Helena, kes oli veel laps. Said kätte ka, aga Helena vennad Kastor ja Polydeukes (Dioskuurid) võtsid õe tagasi. Õnneks ei kohtunud nad seal Theseusega, kes oli juba teel allilma Persephonet röövima