juhtub, et kevadel pole isastaimed suutelised talvekahjustuste tõttu piisavalt tolmeldama. Viljade koristamine toimub umbes ajavahemikus 20. augustist 30. septembrini. 2 Võra kujundamine Nooremaid taimi tuleks kindlasti kärpida, et saada madalam, kompaktsem ja hästi argneva võraga põõsas.Vanemaid viljakandvaid põõsaid võib lõigata kahel erineval viisil: 1. kärpida tagasihoidlikult ja panna pearõhk saagile.Seoses viljakandmisega põõsaste alumine osa järk-järgult hõreneb ja põhiline saak jääb okste ladvaossa. Põõsad taastuvad imekiiresti ja 3 aasta pärast tuleb neid taas madalamaks lõigata. 2
Lahendame selle v~orratuse arvu n suhtes: n n 1 - < xn < 1 + 1 - < 1 + (-1) 2n < 1 + - < (-1) 2n < 2n < 1 < 2 2 > n > log2 . 1 n n 1 1 arelikult: kui me etteantud > 0 korral valime elemendi xm nii, et m > log2 1 , J¨ siis kehtib xn (1 - , 1 + ) iga xm -le j¨argneva jada liikme xn korral. Seega on jada( piirv¨a¨ artuse ) definitsioon t¨aidetud arvuga a = 1. Olemegi t~oestanud, n et lim 1 + (-1)2n = 1. Illustreerime seda t~oestust veel m~onede erijuhtude vaatlemisega . Selleks paneme kirja m~oned jada esimesed elemendid: x1 = 0.5, x2 = 1.25, x3 = 0.875, x4 = 1.0625, x5 = 0.96875, x6 = 1.015625, x7 = 0.9921875, x8 = 1.0039625, . . . Olgu = 0.1
Lahendame selle v~orratuse arvu n suhtes: n n 1 - < xn < 1 + 1 - < 1 + (-1) 2n < 1 + - < (-1) 2n < 1 n n 1 1 2n < 1 < 2 2 > n > log2 . J¨arelikult: kui me etteantud > 0 korral valime elemendi xm nii, et m > log2 1 , siis kehtib xn (1 - , 1 + ) iga xm -le j¨argneva jada liikme xn korral. Seega on jada piirv¨a¨artuse definitsioon t¨aidetud arvuga a = 1. Olemegi t~oestanud, n et lim 1 + (-1)2n = 1. Illustreerime seda t~oestust veel m~onede erijuhtude vaatlemisega . Selleks paneme kirja m~oned jada esimesed elemendid: x1 = 0.5, x2 = 1.25, x3 = 0.875, x4 = 1.0625, x5 = 0.96875, x6 = 1.015625, x7 = 0.9921875, x8 = 1.0039625, . . . Olgu = 0.1
Shirakawa Jit¯o . ~ Oigustatud on k¨usimus niiv~ord mahuka lisa otstarbekuse kohta. P~ohjen- duseks v~oin o¨elda, et aktiivne t¨oo¨ Jit¯o kallal on olnud u ¨heks p~ohiliseks k¨aesoleva t¨o¨o ¨argitusmotiiviks ning samas on mul heameel pakkuda ka jaapani keelt mittevaldavale huviliste ringile v~oimalust piiluda Shirakawa kirjeldatud muinasm¨arkide maailma. 8 I P~ ohim~ oisteid J¨argneva p~ohim~oistete seletuse olen jaotanud nelja osasse. M¨arkide makrostruktuuri all vaatlen kanjim¨argi kui terviku omadusi: m¨argi kuju, h¨aa¨ldust, ajalugu. Mikrostruktuuri all k¨asitlen kanji seesmist u ¨lesehitust. 1.1 Kanji m¨ arkide makrostruktuur Kanji m¨arkidele on iseloomulikud kolm p~ohiomadust: 1. m¨argi kuju 2. m¨argi h¨aa¨ldus 3. m¨argi kasutusviis
議類 参考 ⇒撃 ⇒ 手 102 1 otse pihta l¨oo¨ ma siooni〔俗〕 2 endale v˜otma, omastama 〔俗〕 4 4:seest v. alalt¨utleb k¨aa¨ ne [か ら] 3 abitegus˜ona funktsioonis t¨aidab t¨ahenduses [俗] j¨argneva verbi suhtes [する] funkt- 5 tosin 耳 ¨ OKE LO ¨ 6 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 1269 57 220 卜文 ✄ ✂象形 ✁Kujutab k˜orva
u ¨he teist liiki osamurru ehk osamurdudeks lahutuse kirjutame kujul 1 1 A B C + + . (6.5) x3 + x2-x-1 (x - 1)(x + 1)2 x - 1 x + 1 (x + 1)2 ¨ Uldjuhul tuleb kordse nullkoha jaoks v¨alja kirjutada nii mitu osamurdu, kui suur on tema kordsus, kusjuures iga j¨argneva osamurru nimetaja astendaja on u ¨he v~orra suurem. V~ottes lahutuses (6.5) parema poole u¨hisele nimetajale, saame samasuse 1 A(x + 1)2 + B(x - 1)(x + 1) + C(x - 1) , (x - 1)(x + 1)2 (x - 1)(x + 1)2 millest omakorda j¨areldub lugejate samasus A(x + 1)2 + B(x - 1)(x + 1) + C(x - 1) 1. (6.6)
annaabi.ee 
