nn kolmas maailm valemid, teooriad, raamatud, kunst jne. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis säilinud inimloomingu abil võime me midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. o 1)teaduslikud teadmised teooriad, valemid, definitsioonid 2) argiteadmised elutarkus, nt vanasõnad kõnekäänud, käibetõed Teaduslikud erinevad argiteadmistest selle poolest, et nad moodustavad süsteemi, st töötatakse välja teooriad ja nendest lähtuvalt kirjeldatakse teatud valdkonna nähtusi ja sõnastatakse täpselt. o A) ampiirilised teadmised teadmised, mis tulenevad meelelisest kogemusest b) aprioorsed teadmised teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest · Mõistuspärased e loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik, nt ei ole
taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. Teadmisi võib liigitada kahte moodi: a) teaduslikud teadmised- väljatöötatud teooriad, definitsioonid, valemid jms. b) argiteadmised- elutarkus, mida väljendavad kõnekäänud ja vanasõnad ( Jänes põues, vesi ahjus, tal non pikad näpud, targem annab järele, Kus suitsu seal tuld, valel on lühikesed jalad) Teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest selle poolest, et: a) moodustavad süsteemi- töötatakse välja teooriad ja neist lähtuvalt põhjendatakse teatud valdkonna nähtusi. b) Sõnastatakse- täpselt- tuleb selgeks õppida valemid ja definitsioonid. 2) empiirilised teadmised- teadmised, mis tulenevad meelelistest kogemustest. aprioorsed teadmised- ei sõltu meelelistest kogemustest, jagunevad kaheks:
Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav: osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad igapäevaste teadmiste, osa aga teaduslike teadmiste hulka. Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem Formaalne ja informaalne kasvatus Formaalne kasvatuse (formal education) all mõistetakse süsteemi, mille abil ühiskond korraldab ametlikku koolitust ja õpetust. See süsteem on hierarhiline ning selle tegevuse
.............................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus..............................................................................................................................5 Avalikkus ja edastatavus...............................................................................................
Enamik õpikuid seda teemat ei puuduta, võib-olla peetakse seda tööd nii lihtsaks, et see ei väärigi eraldi käsitlemist. Esitame tööjuhendi demonstratiivse süllogismi koostamiseks. • Formuleerige järeldus, mida on tarvis tõestada. • Viige järeldus traditsioonilisele kujule, selle abil saab täpselt fikseerida tulevase süllogismi äärmised terminid S ja P. • Leidke kesktermin, mis sobib olemuslikult kahe äärmise termini juurde. Siin on kasu erialateadmistest ja ka argiteadmistest ning keele argikasutuse tundmisest. Demonstratiivses süllogismis peab kesktermin olema järeldusega põhjuslikult seotud, peab näitama, miks saab teha vajaliku järelduse. • Valige süllogismi figuur, püüdke võimaluse korral koostada I figuuri süllogism, eriti tasub vältida IV figuuri süllogisme, need on kõige vähem veenvad. • Kontrollige, kas eeldustes predikaadi rollis olevatest terminitest vähemalt üks
lihtsaks, et see ei väärigi eraldi käsitlemist. Esitame tööjuhendi demonstratiivse süllogismi koostamiseks. · Formuleerige järeldus, mida on tarvis tõestada. · Viige järeldus traditsioonilisele kujule, selle abil saab täpselt fikseerida tulevase süllogismi äärmised terminid S ja P. · Leidke kesktermin, mis sobib olemuslikult kahe äärmise termini juurde. Siin on kasu erialateadmistest ja ka argiteadmistest ning keele argikasutuse tundmisest. Demonstratiivses süllogismis peab kesktermin olema järeldusega põhjuslikult seotud, peab näitama, miks saab teha vajaliku järelduse. · Valige süllogismi figuur, püüdke võimaluse korral koostada I figuuri süllogism, eriti tasub vältida IV figuuri süllogisme, need on kõige vähem veenvad. · Kontrollige, kas eeldustes predikaadi rollis olevatest terminitest vähemalt üks
annaabi.ee 
