->peab olema alati põhejendatud Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teadmine, kui põhjendatud tõene uskumus. 1. On teatud uskumuste liik, kõik teadmised on uskumused, kuid kõik uskumused pole teadmised. NB! Ei ole alati seotud religiooniga. 2. Teadmine saab olla ainult tõene, ei ole teadmist, mis on väär. 3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine -> Argiteadmine on tähelepanek, mis võib kehtida, aga ei pruugi. -> Teaduslik teadmine sõnastatakse täpselt. Täpsuse eelduseks on kasutatavate teadmiste täpsed definitsioonid. Tõde Praeguskes on kujunenud välja kolm traditsioonilist tõeteooriat. 1. Tõe korrespondentsi teooria tõesed on need väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. ->väide ,,Lumi on valge, on tõene siis ja ainult siis kui lumi on valge."
V: on tähis ja selle vaste. Filosoofia seisukohalt põhjendatud tõene uskumus. 90. Mis on aprioorne teadmine ja empiiriline teadmine? V: aprioorne teadmine kogemusele eelneb teadmine, mis kogemusest ei sõltu. Empiiriline teadmine - kogemuslik teadmine. 91. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? V: ei saa. 92. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? V: loogiline teadmine ja konvensionaalne kokkuleppeline. 93. mille pooles erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? V: argiteadmine ei ole süstematiseeritud ja neid on raske ümber lükata. 94. Kust pärinevad teadmised, millest saab teadmine sisu ja materjali, millest aga vormi? V: Mõistusest ja kogemustest. Tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 95. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? V: katseeksitusmeetodil 96. Mida kujutavad teooriad? V: otsekui võrgud, millega püütakse kinni see, mida tahame teada ja ära seletada. 97
tähis ja selle vaste (c=a+b). põhjendatud tõene uskumus. 32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Seda ei saa väita. 34. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? 1)loogiline ehk mõistuspärane 2)konventsionaalne ehk kokkuleppeline 35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Argiteadmised ei moodusta süsteemi ja neid on raske ümber lükata. 36. Kust pärinevad teadmised, millelt saab (Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Sisu ja materjal tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 37. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? Katse-eksitus meetodil 38. Mida kujutavad teooriad?
Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks
- Jumalate olemasolu küsimus ja kurjuse probleem. 18. Mis on nn vaikiv teadmine? Keele abil väljendamatu. Ilmneb vilumustes, oskustes ja meisterlikkuses. Neid ei saa omandada raamatutest vaid antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele. Mõistete ja väidete abil väljendatav. (M.Polany). mängib suurt rolli kunstis, igapäeva elus, käsitöös, teaduses. 19. Võrdle teaduslikku teadmist ja argiteadmist. ARGITEADMINE Põhjendamata TEADUSLIK kontrollimata põhjendatud ebatäpne, üldistused kontrollitud täpselt sõnastatud 20. Teaduse kolm taotlust on... 1) kirjeldamine 2) seletamine 3) ettenägemine MÕISTED: induktsioon- uurimismeetod üksikult üldisele.
32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline ;loogiline e mõistuspärane 35.Mille poolest erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Teaduslik teadmine põhineb faktidel, mitte väljamõeldistel, tehakse erapooletuid järeldusi vaatlusandmetest, kontrollitakse igat hüpoteesi katsete kaudu jne. 36.Kus pärinevad teadmised, millelt saab(Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad tunnetustest, mõistusest. 37.Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? Katseeksitusmeetodil, kogemuste sisu 38.Mida kujutavad teooriad?
30. Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31. Teadmine- tähis ja selle vaste; põhjendatud tõene uskumus. 32. Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Inimkonna eksistentsil ei saa mõte puududa, kui individuaalsel inimelul on sügav mõte. 34. loogiline ja konventsionaalne e kokkuleppeline 35. Argiteadmise erinevus teaduslikust teadmisest: argiteadmine ei ole täpselt väljendatud, ei ole süstematiseeritud ja seda on raske kummutada, sest see ei ole täpne. 36. Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Teadmine saab sisu ja materjali kogemustelt ning vormi mõistuselt. 37. Teadlased tegutsevad katseeksitusmeetodil. 38. Teooriad on võrgud, mis püüavad kinni selle, mida püüame teadvustada ja ära seletada. 39. Valetamisel esitame sihikindlalt valesid väiteid. Tõe varjamise korral ei räägi me tõde välja, kuigi me seda teame
laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. Mis on teadus? Ametlik definitsioon - Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires - Kontrollitav - Päritolu on selge Need tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema.
nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud.
annaabi.ee 
