Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalk on nt munavalge. Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Omakorda jagunevad lihtvalgud: Protamiinid-sisaldavad rohkesti diaminomonokarboksüülhappeid. Nende koostises puuduvad trüpofaan ja väävlit sisaldavad aminohapped.Enamikus protamiinides 8 puududb ka türosiin ja fenüülalaniin. Protamiine moodustavad peptiidahelad koosnevad põhilielt arginiinist, mis põhjustab nende aluselist iseloomu.Protamiine leidub rohkesti spermas ja kalamarjas. Histoonid-kuuluvad aluseliste valkude hulka. Nad sisaldavad rohkesti diaminohappeid ning histiini. Histoone leidub harknäärmes. Nad moodustavad hemoglobiini valgulise osa-globiini. Albumiinid- on vereplasmas, piimaseerumis ja kõikides loomsetes ning taimsetes kudedes esinevad valgud. Nad lahustuvad vees ja nõrgakonsentratsioonilistes soolalahustes.
sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Alkoholid ja fenoolid (saamine,omadused,võrdlus, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed alkoholid).Alkoholideks nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga
põhjusel on ka kt° madalamad kui alkoholidel. ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis Tertsiaarsetel amiinidel (R3Ndel) H-sidemed puuduvad ning nende tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. lahustuvus veel kehvem ja kt°-d veel madalamad. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin.
sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. 1) Mis on luminestsents? (üldiselt ja lühidalt) Paljude põlemisreaktsioonidga kaasneb valguskiirguse eraldumine soojuslik valguskiirgus. Mõnede reaktsioonide puhul eraldub valgust aga ka toatemperatuuril mittesoojuslik valguskiirgus ehk luminestsents.
väljanägemine võib olla erinev kudedes paiknevates makrofaagides, aga kõigile omane hea fagotsüteerimisvõime ja opsoniseeritud juhtudel fagotsüteerivad paremini. Hulgaliselt fago ja lüsosoome. Kokku fagolüsosoom – fagotsüteeritud materjali surmamine lõhustamine. Erinevad tapmismehhanismid neil: HAPNIK SÕLTUV TAPMINE MÜELOPEROKSIDAAS- sünteesitakse sellest HÜPOKLORITit, VESINIKPEROKSIIDIST JA KLORIIDI IOONIST NITRIK OKSIIDI SÜNTETAAS-ARGINIINIST NO(gaas) JA TSITRULLIIN (kõrvalprodukt) HAPNIKUST SÕLTUMATU TAPMINE Erinevad ensüümid: LÜSOTSÜÜM, HÜDROLÜÜTILISI ENSÜÜME DEFENSIINID - CYS RIKKAD KATIOONSED PEPTIIDID, suhtelised lühikesed TNF – tugev tsütokiin Osa lagundatud tükkidest pannakse MHCga raku pinnale, et lümfotsüütidele näidata mida võõrast on kätte saadud. Lümfoidne rida: B – lüfotsüüdid BURSA OF FABRICIUS AINULT LINDUDEL, nime saanud siit, B-lümfotsüütide
Skumbriamürgitus. · Eelkõige histamiin, aga ka kadaveriin, putrestsiin, spermiin, spermidiin jt. toidu seismisel, konserveerimisel jne. tekkivad madalmolekulaarsed vasoaktiivsed amiinid · Histamiin on imetajate normaalsesse füsioloogiasse kuuluv aine, teda leidub tüvirakkudes ja basofiilides. · Histamiin tekib aminohape histidiinist ensüüm dekarboksülaasi toimel: · Analoogiliselt tekivad lüsiinist kadaveriin, ornitiinist putrestsiin ning arginiinist spermidiin ja spermiin. Kadaveriin ja putrestsiin on tähtsaimad diamiinid - riknemise indikaatorid, nii kala kui ka liha korral. · Histamiin avaldab oma toksilist mõju seondumisel rakumembraanide retseptoritega südame-veresoonkonnas (kõige tavalisemad mürgituse sümptomid), hingamis-, mao- soolkonna ja hematoloogilis/immunoloogilises süsteemis ja nahas. · Histamiin põhjustab perifeersete veresoonte haiguslikku laienemist, mille tulemusena
Skumbriamürgitus. · Eelkõige histamiin, aga ka kadaveriin, putrestsiin, spermiin, spermidiin jt. toidu seismisel, konserveerimisel jne. tekkivad madalmolekulaarsed vasoaktiivsed amiinid · Histamiin on imetajate normaalsesse füsioloogiasse kuuluv aine, teda leidub tüvirakkudes ja basofiilides. · Histamiin tekib aminohape histidiinist ensüüm dekarboksülaasi toimel: · Analoogiliselt tekivad lüsiinist kadaveriin, ornitiinist putrestsiin ning arginiinist spermidiin ja spermiin. Kadaveriin ja putrestsiin on tähtsaimad diamiinid - riknemise indikaatorid, nii kala kui ka liha korral. · Histamiin avaldab oma toksilist mõju seondumisel rakumembraanide retseptoritega südame- veresoonkonnas (kõige tavalisemad mürgituse sümptomid), hingamis-, mao-soolkonna ja hematoloogilis/immunoloogilises süsteemis ja nahas. · Histamiin põhjustab perifeersete veresoonte haiguslikku laienemist, mille tulemusena