kasut. Veisekasv.-eesti punane ja punasekirju tõu järglased on puhtatõulisedEesti seatõud ja sugulastõud- suur valge-jorksirid ja suured valged kõigis riikides. Eesti peekon-landrassid kõigis riikidesEesti lambatõud-eesti tumedapealine-sropsir,saksa tumedap. Eesti valgepaeline- seviot,ildefrans,soome maalammasEesti hobusetõud-tori tõug-hannover,postjee-bretoon,norfolk-roadster,eesti raskeveotõug-ardennid,külmaverelised tõud,eesti hobune- soome hobuneKunstliku seemenduse aretuslik hinnang- jaapanlaste ja prantslaste leiutis.sperma sügavkülmutusEmbrüosiirdamine-töötati väja Usas,et vältida nakkushaiguste levikut euroopast USA- sse,munarakkude in vitro viljasatamine. Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele,kes kannavadneid lootelise perioodi jooksul.nii saadakse suurel arvul täisõdesid igas põlvkonnas.Tõuaretuse ühistud ja Seltid-eestitõuloomakas. Liit;eesti maakarja kasvatajateselt;eesti tõuloomakasv
aretusmeetodeid, kui oluline isendite arvukuse tõus, sest meetod, mis arvuka tõu puhul on progressiivne, võib halvasti mõjuda piiratud genofondiga tõus. Näiteks paremate täkkude laialdane kasutamine ja nende intensiivsele hobuste parandamisele ahendab genofondi, väheneb heterosügootsus ja suurenevad riskid (Fitzpatrick, 2008). Vaatamata sellele, et eesti hobuse tõus on nii liinide kui ka täkkude arv aretustööks piisav, ei ole tegelik olukord sugugi hea. Suur aretuslik tähtsus on märadel, kes põlvnevad kadunud liinidest või olemasolevate liinide vähemtähtsatest harudest. Need suhteliselt võõra põlvnemisega ja täku emadeks sobivad märad tuleb eraldi arvele võtta ja paaritada individuaalse paaritusplaani alusel nende liinide täkkudega, kellel ei ole liinijätkajat (Kreen, 2006). 10 6. Kokkuvõte Eesti hobuse põlvnemise kohta on kaks versiooni
,,Kolpo" NOR 11,55 1770 181 Keskmine 11,00 1847 172 Kasutatud allikad Bender, A. Jõgeval aretatud punase ristiku tetraploidsed sordid ,,Varte" ja ,,Ilte" ning nende kasutamise iseärasusi. - Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised, nr. 1, lk. 10...13, 1996. Bender, A. Lääne- ja Loode-Eesti punase ristiku looduslike populatsioonide aretuslik väärtus. Agraarteadus, nr 22, lk 3...9, 2011. Gorbunova, T. (1998). Ravimtaimed koduapteegis. Tallinna Raamatutrükikoda. 3 lk. Kuks, A. Lammaste söötmine. [veebiallikas] http://www.maavillane.ee/?43 (31.10.2017). Parol, A., Keres, I. (2014). Enamlevinud liblikõieliste heintaimede liigid. [veebiallikas] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus-uus/heintaimed/liblikoielised- heintaimed/enamlevinud-liblikoieliste-heintaimede-liigid (21.10.2017).
Väikearvuliste tõugude probleemiks on: 1) vähenev tõusisene geneetiline variatsioon; 2) aretusloomade suurenev sugulus; 3) suguisasloomade hindamiskontingendi piiratus; 4) väiksem tõenäosus silmapaistvate isasloomade saamiseks; 5) inbriidingutaseme tõusust tingitud sigivuse langus ja tervise halvenemine; 6) jõudluse kasvu aeglustumine või hoopiski langus; 7) tõu identiteedi säilitamine. 85. kunstliku seemenduse aretuslik hinnang · . Kunstliku seemenduse rakendamine lihtsustas aretusliinide loomist ja seemendusjaamade pullirühmade komplekteerimist. · Samal ajal lihtsustas selliste rühmade olemasolu karjade varustamist lühiajaliselt (2...3 päeva) säiluva spermaga, et vältida suguluses olevate vanempaaride teket. · Sperma sügavkülmutamine võimaldas
Võivad üksteist ja ka talitajat vigastada. Levinud on enamasti geneetiline nudipäisus. Maheloomakasvatuses on loomade nudistamine lubatud ainult loomade heaolu ja turvalisuse eesmärgil ning TTI peab selleks andma loa. 10. Kehaehituse mõju kasutuskestusele. Aretuse eesmärgiks on luu pikaealine, produktiivne ja majanduslik lehm. Karjas pilaealisuse tagavad: tugev kehaehitus, hea tervis, korralikud söötmis-pidamistingimused, sobiv genotüüp. Karja praakimise põhjused: aretuslik(>8%), tervis(47%), kehaehitus(40%), söötmine(>12%). Pea hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili. Avaldub tõug või tootmissuund. Kael - hinnatakse pikkust, paksust, ülaserva sirgust. Naha paksust mõõdetakse kaelavoldilt. Piimalehmal küllaltki pikk, on tähtsaimaks tasakaalu hoidvaks kehaosaks. Lihaveistel kael lühem ja laiem, kaelalihased mahukad, mistõttu ülaserv on kumer. Turi, selg ja lanne turi paikneb esimeste
parandas kahtlematult lihaomadusi, vähem villaomadusi; dorset: parandas kasvukiirust, liha kvaliteeti, uttede emaomadusi; soome maalammas- parandas viljakust; islandi lammas: parandas vastupidavust. eesti tumedapealine lammas- suffolk: parandas lihajõudlust, liha kvaliteeti ja kasvukiirust; soomemaalammas: parandas viljakust; islandi lammas: parandas vastupidavust. 85. Kunstliku seemenduse aretuslik hinnang Kunstlik seemendus võimaldab suurendada ühelt isasloomalt saadavate järglaste arvu, mistõttu väheneb vajalik isasloomade arv. Mida vähem isasloomi aretuseks vajatakse, seda suurem on nende valikuintensiivsus ja isadepoolne selektsioonidiferents. Suurem selektsioonidiferents omakorda tagab suurema valikuedu. Eestis on viimaste aastakümnete jooksul vajalik pullide arv vähenenud 100 korda (5000-lt 50-le). See on võimaldanud
annaabi.ee 
