Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Hea söödaväärindus: Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3-3,5 kg jõusööta. Sead on kõigesööjad: Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus 1. Kuldi sperma viljastusvõime: Kuldi keskmine ejakulaadi maht on 250300 ml (maks
aasia stepihobused. e) middendorff jagas zootehniliselt tõud: 13) kuidas panna kokku middendorffi ja nathusiuse süsteem? Külmaverelised = sammuhobused / soojaverelised = kiirushobused 14) Eestis aretatavate tõuhobuste hindamise eeskirja kohaselt: a) hobusetõugude hindamise eesmärgiks on aretusväärtuse hindamine. b)täkkude hindamise kaks eripära : · Kolmeliikmeline komisjon · Vähemalt viis täkku korraga c)eestis aretatavatel määratakse tõug ema järgi d) hobuse hindamisel jagatakse kehaosad kahte gruppi ja neid hinnatakse eraldi: I pea, kael ja kere / II jäsemed. e) järglaste hindamisel peab olema : täkul vähemalt 8 kolme aastast järglast, märal vähemalt kaks varssa. 15. Eesti maahobuste seltsi baasil tehti toris esimesed ristamiskatsed järgmiste tõugudega(1856-1880) : 1. Soome hobune (madis, poka, miska) 2. Kolm araabia täkku. 3. Hiljem ka ardenni ja norra hobusega LK 5
Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Lihasigadel kehamassiga 90-110 kg on tapasaagis 73-75%, 120-140 kg liha-rasvasigadel 75-77% ja hästi nuumatud rasvasigadel 80-85%. Söödaväärindus on majanduslik näitaja. See on 1kg juurdekasvuks kulutatud sööda kogus söötühikutes või kilogrammides. Söödaväärindus on sigadel parem kui teistel põllumajandusloomadel.Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8
suurem. Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Lihasigadel kehamassiga 90-110 kg on tapasaagis 73-75%, 120-140 kg liha-rasvasigadel 75-77% ja hästi nuumatud rasvasigadel 80-85%. Söödaväärindus on majanduslik näitaja. See on 1kg juurdekasvuks kulutatud sööda kogus söötühikutes või kilogrammides. Söödaväärindus on sigadel parem kui teistel põllumajandusloomadel.Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8. Emiste reproduktsioonitsükkel (sigimistsükkel): produktiivsed ja
Hannoveri tõug H 5 Inglise täisvereline XX 6 Araabia täisvereline OX 7 Ameerika tõug - 8 Orlovi traavel - 9 Vene traavel - 10 Muud tõud - 11 10. Eestis aretatavatel hobustel määratakse tõug ema tõu järgi 11. Eestis aretatvate hobusetõugude parandamiseks lubatud tõud on EHS-i poolt kindlaks määratud vastavate tõugude aretusprogrammides ja nad peavad olema kantud vastava tõu tõuraamatusse Tähtsamad valikutunnused ja hobuste aretusväärtuse hindamine 12. hobust hinnatakse valiktunnuste põhjal. Valikutunnuste arvestatakse põlvnemist, tõutüübi
Tabel 2. Erinevate lihaliikide keemiline koostis (%) Loomaliik Valk Rasv Mineraalained Vesi 100 g liha kalorsus kJ Veiseliha 18,9–20,2 7,0–19,4 1,0–1,1 67,7–71,7 602–782 Lambaliha 15,3–20,8 9,0–31,0 0,8–0,9 52,9–69,3 687–1470 Sealiha 11,7–17,0 27,8–49,3 0,6–1,0 38,4–54,2 1322–2046 Kanabroileriliha 17,6–19,7 5,2–14,4 0,9–1,1 64,8–74,2 534–933 6. Hea söödaväärindus. Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3–3,5 kg. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 ts liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus.
KALAKASVATUSE ERIALA Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused sealiha on peenekiuline, lihaskimbud parajalt rasvaga läbikasvanud, mistõttu on ta kulinaarselt kõrgesti hinnatav. Sobib hästi konserveerimiseks, kuna maitseomadused soolamise ja suitsutamise tagajärjel paranevad. Sealiha on suurema kalorsusega kui teiste põllumajandusloomade ja lindude liha. Hea söödaväärindus Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud 3,5-4 sü. Sead on kõigesööjad Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates säätmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus. Kuldi reproduktsioonijõudlus väljendub sperma viljastamisvõimes ejakulaadi maht on 250-
annaabi.ee 
