Noorukiiga on arenguperiood üleminekul lapseeast täiskasvanu ikka. Noorukiiga saab jagada varaseks, (keskmiseks) ja hiliseks noorukieaks. (Kraav&Kõiv, 1998). Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Noorukiiga seostatakse peamiselt sotsiokultuuriliste muutustega inimeste elus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad kui murdeea, muutused jätkuvad teistes arenguvaldkondades: sotsiaalsuses, intellektuaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskavasvanule omane küpsus. Elus esineb erinevaid kriitilisi perioode, mil tuleb meil omaks võtta uusi teadmisis ja oskusi, et jõuda järgmisele eluetapile edasi. Noorukiiga on seotud identiteedikriisiga. Noorukieas esitame endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elult saavutada, kes ma olen? Muutused eneses ja oma tuleviku ebamäärasuses võivad
IAK rakendamise põhilisteks eeldusteks on: õpetajate ettevalmistus ja valmisolek; lapsevanemate soov ja valmidus koostööks; spetsialistide võrgustiku olemasolu lasteaias või lähiümbruses. Individuaalne arenduskava (IAK) on dokument, mis määrab kindlaks arengulisi erivajadusi arvestava õpetuse individuaalsed eesmärgid ja sisu, ajalise kestuse, õppematerjali kohandamise ja hindamise. IAK koostatakse lapsele meeskonnatööna kindlaks ajavahemikuks neis arenguvaldkondades, milles tema arengutase erineb eeldatavast eakohasest tasemest, s.o eakaaslaste keskmisest tasemest. Olenevalt erivajadustest esitab IAK lapse arengule rühma õppekavaga võrreldes kas kõrgendatud nõudmisi (andekad lapsed) või vähendatud nõudmisi (arengulise maha- jäämusega lapsed) (Erg jt 2002, Individuaalse õppekava …, 2004). Kuigi IAK on oma ülesehituse ja teostamise poolest paindlik dokument, soovitavad Häidkind
teatud asjadega hakkama Andekus (üldandekus ehk intellektuaalne andekus) Nende hälvete tuumaks on uudse info mõistmise ja omandamise iseärasused, mis tulenevad eelkõige tunnetusprotsesside funktsioneerimise kõrvalekalletest. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. Intellektipuue Lävivaks jooneks on olulised piirangud uute oskuste omandamises ehk õppimises. Problemid ilmnevad juba varases eas ja on jälgitavad kõigis arenguvaldkondades: VAIMNE SOTSIAALNE FÜÜSILINE Vähene huvi ümbritseva Mitteverbaalne Motoorne areng hilineb vastu suhtlemine hilineb ei hakka pead hoidma, keerama jne Kõne arengu puudujäägid Sotsiaalselt raskesti Eneseteenindusoskused loetav vähesed Mõtlemise konkreetsus
· MÄNGU VORMID kui jälgida tähelepanelikult seda, mis mängulistes episootides toimub, võime püstitada hõpoteesi selle kohta, mis on käitumisviisi eesmärgid. · KORELATSIOON UURIMUSED kui mängulisel käitumisel on kasulikud arengulised tagajärjed, siis võiksime eeldada, et teatud tüüpi mängu palju harrastavad lapsed peaksid olema ka rohkem arenenud teistes arenguvaldkondades, mida mäng peaks etendama. · MÄNGU EKSPERIMENTAALSED UURIMUSED einevad kahes vormis: o Ilmajätmise uurimused o Rikastamise uurimused Kui osalejatele luuakse juhuslikult erinevad tingimused, peaks olema võimalik teha paremaid põhjuslikke järeldusi, kui korelatsiooni uurimustes. 8.Teiste aitamine ja moraalne areng · Kuigi enamik inimesi usub, et teiste kahjustamine on väär, esineb teiste
*Minaga seotud areng: Identiteedi otsingud/autonoomia *Ebastabiilsus ja tasakaalutus või kohanemine uue rolliga ühiskonnas Nooruk ei ütle et ta on mingi sugune vaid et tal on teatud küsimused selles eas, mida on vaja lahendada. Teisalt kas nooruk on teistele probleeme või on iseendale. Küsimus sellline „Alice Imedemaalt“: Kes ma selline olen?. Nooruk on pigem küsimärk endale kes ma olen, kust ma tulen, kuhu ma lähen. Kõikides arenguvaldkondades toimuvad muutused praktiliselt ühel ja samal ajal, ainuke erinevus kus lõppevad varem on füüsiline areng. Kõik muud toimuvad paraleelselt , ühelt ja samal ajal. Muutustega on raske kohaneda, sest me ei tea misi meid ees ootab. Minaga seonduvas arengus kajastub kõige enam see kuidas moodi ma enda sees küsimustele vastuseid otsin selles eas. Autonoomia arenguga ja kogniiivse arenguga jne. Kolmas vastandlik aspekt, kas on õige et torm ja stress ja ebastabillsus ja
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 14 Tuumaks on uudse info mõistmise ja omandamise iseärasused, mis tulenevad eelkõige tunnetusprotsesside funktsioneerimise kõrvalekalded. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. Intellektipuue Läbivaks jooneks on olulised piirangud uute oskuste omandamises ehk õppimises. Probleemid ilmnevad juba varases eas ja on jälgitavad kõigis arenguvaldkondades. 1. Vaimne o Vähene huvi ümbritseva vastu ei ole nii uudishimulikud kui teised lapsed o Kõne arengu puudujäägid esimese eluaasta lõpus esimesed sõnad, kõige hilisem teise eluaasta lõpus peaks olema kõne. Ainult kõne arengu probleem ei näita intellektipuuet. o Mõtlemise konkreetsus peegeldab selgelt intellektiprobleemi o Metavõimed välja ei kujune laps ei hakka kunagi oskama oma psüühilist
annaabi.ee 
