Noorkalu kasvatatakse selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud liikide või vähearvukate püügikalade arvukuse suurendamiseks. 19. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis Kalamarja vedu on tarvilik kalakasvatusliku taastootmise jaoks. Arenevat loodet sisaldavat kalamarja transporditakse isotermilistes kastides raamidel, kilekottides või konteinerites, sellistel arengustaadiumitel, mil loote kahjustamise võimalus on kõige väiksem. Levinuim on silmtäpp-marja vedu. Lõhelaste marja võib vedada ka viljastamata olekus ovariaalvedelikus, tingimusel, et säilitatakse jahe temperatuur ja mari on kuivamise eest kaitstud. Marja peab katma vähemalt 2cm paksune veekiht ning ülejäänud ruum täidetakse hapnikuga. Vesi peab olema pidevalt kerges liikumises. 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused.
materjali voolusängi lähedusse. Soot- suurvee ajal lammist välja tulnud kaarjas veekogu, mis muutub järveks ning hiljem kasvab kinni. (neid on rohkesti Suure Emajõe ülemjooksul) Terrass- jõe veetaseme madaldumisel põhjaerosioon tugevneb ning jõeorg lõikub sügavamale, kujuneb endisest lammist Meretekkelised pinnavormid Rannabarrid- uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. *Läänemere vanematel arengustaadiumitel tekkisid barrid mere pealetungil, nüüd tekivad taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist
25. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi (mõiste) piiritlemisel. 26. Eluslooduse riikideks jaotamise võimalused. Ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. 27. Eluslooduse põhilised eluvormid. 28. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. 29. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 30. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad
materjali voolusängi lähedusse. Soot- suurvee ajal lammist välja tulnud kaarjas veekogu, mis muutub järveks ning hiljem kasvab kinni. (neid on rohkesti Suure Emajõe ülemjooksul) Terrass- jõe veetaseme madaldumisel põhjaerosioon tugevneb ning jõeorg lõikub sügavamale, kujuneb endisest lammist Meretekkelised pinnavormid Rannabarrid- uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. *Läänemere vanematel arengustaadiumitel tekkisid barrid mere pealetungil, nüüd tekivad taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist
rakke. 2) lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest : * loomad jagunevad : a) piki või risti pooldumine (polüübid ja erinevad ussid) b) pungumine (Hüdra) c) fragmentatsioon (vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism. (okasnahksed e. meritäht) NB! mitte segi ajada regeneratsiooniga(kaitsekohastumus vigastuste taastamiseks) d) polüembrüonite teke - pärast munaraku viljastumist moodustub embrüo, mis varastel arengustaadiumitel jaguneb mitmeks osaks. Ja igast osast areneb uus organism. (N : ühe munaraku mitmikud inimestel ja teistel imetajatel. Iseloomulik ka paljudele selgrootutele) * taimed jagunevad vegetatiivselt organitega : a) juurtega (sirelid) b) lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) c) võsunditega (maasikas) d) muundunud võsudega (sibul, orashein) e) mugulatega (kartul) f) juuremugulad (maapirn) * seeneriigis toimub jagunemine mütseeli osadega (hüüfid)
ja vertikaalsuunas '1=(1-A)(1-3) ning efektiivpingete vahe on: 1'- jõudsid ainult saviosakesed. Rohkesti on meil ka meresetteid. Balti mere muutuv. Oma tekkeiseloomu tõttu on pinnased enam või vähem 3'=1--3. mitmesugustel arengustaadiumitel on meretase olnud korduvalt anisotroopsed, see tähendab nende deformeeritavus horisontaal- ja praegusest kõrgem ja katnud ulatuslikke alasid mandril. Meresetetest on vertikaalsuunas on erinev. See tähendab, et suletud süsteemi puhul nihkepinge võrdub alati laia levikuga merelised tolmliivad. Nad katavad rannikul suuri alasid
??) Apomiksise kasulikkus – selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. Partenokarpa – olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 38. Süstemaatika põhiühikud. Suurte taksonite taksonväärtuse varieeruvus. 39. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõppeb surmaga. Nii taimede kui ka loomadeontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristadakobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millestigaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile
eubakterid. Algsetes toitainevaestes ja kiskjavabades elukooslustes oli ilmselt vajalik ja võimalik optimeerida ainete kasutamist maksimaalse kokkuhoiu suunas, hiljem on seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõppeb surmaga. Nii taimede kui ka loomadeontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristadakobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millestigaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile
eubakterid. Algsetes toitainevaestes ja kiskjavabades elukooslustes oli ilmselt vajalik ja võimalik optimeerida ainete kasutamist maksimaalse kokkuhoiu suunas, hiljem on seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed
annaabi.ee 
