7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust) Enamlevinud õpetajakeskse õppemeetodi tõhusust mõjutavad tegurid (nimetada need ja selgitada, mida saab õpetaja teha edu kindlustamiseks) Loeng (õppematerjali süstemaatiline ja range esitus), jutustus (vabam ja paindlikum vorm, esitarav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega) ja seletus (käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks). Loengu tõhususe määravad sisu selgus (õpetaja peab kindlustamaesitatavate mõistete ja ülesannete arusaadavuse) ja lektori entusiasm (avaldub huvis aine vastu ja esituse jõulisuses) ning kommunikatsioonioskused (oluline on loengutempo, miimina, zestid, lõpus ülevaade käsitletud
tunnetusprotsesside toetamiseks. (8.1) Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja õppevormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis. Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teadaolevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. . Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele. Diskussiooni käivitamiseks sõnastab õpetaja teema,
õpetaja poolset suunamist/juhendamist. Eesmärk on luua sild selle vahel,mida õpilane suudab teha omal jõul/kaasabiga. 10. Põhilised õpetajakesksed õppimismeetodid Suuline esitamine loengu, jutustuse ja seletusena ning klassidemonstratsioonid. Loeng, on õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Algklassides esitatakse uut materjali jutustusena, esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidena. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue materjali detailide, tahkude või ute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Millal loeng end õigustab? Õpetamise esmaseks eesmärgiks on informatsiooni edastamine, informatsioon raskeski kättesaadav, tuleb korrastada uudsel viisil, vaja tekitada huvi aine vastu, informatsioon on vaja kokku võtta ja sünteesida. Mida ette heidetakse? Pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks,
Loeng – õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Päris klassikalisel kujul kasutatakse loenguid üldhariduskoolis võrdlemisi harva. Enamasti moodustab uue materjali esitus vaid osa tunnist ja esitusviiski on paindlikum kui tavaloengul. Jutustus – selle abil esitatakse algklassides uut materjali, see on veelgi vabamas vormis ja paindlikumal viisil kui vanemates klassides. Esitatav materjal seostatakse õpilasele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. Seletusi – kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. 2) Õpilastele saab iseseisva tööna anda ülesandeid diferentseerimaks või isegi individualiseerimaks õppetööd. Iseseisev töö on kasutatav nii uue materjali õppimiseks kui ka kinnistamiseks.
Loeng, jutustus ja seletus. Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis .Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Nõuded loengu ülesehitusele.1.Loengut alustatakse teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis aitavad häälestuda õppimisele.2.Kirjeldada lühidalt loengu taotlusi ja juhtida õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3.Esitada uus info
2.) moondega areng soodustab levikut (karbid ise on paigal, vastsed aga ujuvad ja parasiteerivad kaladel). 3.) moondega areng võimaldab pikendada eluiga (ühepäevikulised- elavad mõned päevad, vastsed elavad aga mitmeid aastaid), mardikate nukustaadium võimaldab elada üle talve. Tavaliselt moondega arengu käigus ehitus ja elutegevus muutub keerulisemaks. Teatud juhtudel on ka teistpidi (mudakuklane). Riigieksami küsimused: Erinevate arenguskeemide täitmine. Nimetage kolm eelist, mida annab moondega areng. Selgroogsete klassid ja arengu alusel jagama kaheks (otseselt ja moondega arenevad). Vananemine algab viljastamise hetkest. Vananemise põhjused: sisemised 1.) mutatsioonid (annavad kuhjudes vanaemisefekti või kiirendavad ülioluliselt vananemist, tänapäeval on kirjeldatud sündroome, kus 1 vananemisaasta vastab 10 bioloogilisele aastale), 2.) elutähtsate
annaabi.ee 
