Riik Rahvastiku hõivtaus näitab riigi arengutaset. Mida rohkem inimesi töötab põllumajandussektoris, seda rohkem maha jäänud riigiga on tegu (arengumaaga). Mida rohkem inimesi töötab teenindussfääris, seda arenenum on riik. Kõige algelisem riik sellelt graafikul on Sierra Leone, kes rõhub peamiselt põllumajandusele, tööstus ja teenindus on teisejärgulised. See näitab ka et tegu on arenguriigiga. Kuveidis on tööstus ja teenindus üsna võrdselt jagunenud. Ülejäänud 3 riigis (Itaalias, Eestis, Rootsis) on kõik 3 sektorit enam-vähem võrdselt jagunenud. Peamiselt pannakse rõhku teenindusele, mis on iseloomulikuk arenenud riikidele, väike osakaal on põllumajandusel. 90 Keskmine eluiga 80 70 60 50 Mehed Naised 40 30 20 10 0
NSVL-i vaheline majanduslik koostöö tähendas lääneriikide investeeringuid ja laene Kesk ja Ida-Euroopa sateliitriikidesse, mille tulemusena oli idablokk sõltuv läänest. Säilis näiline majanduslik stabiilsus, kuid tegelikult jääda üha rohkem arengust maha. Täisvõimsusel töötas ainult sõjatööstus, kuid ka see ei suutnud tegelikult Läänega sammu pidada. Kuigi NSVL oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Vaatamata oma majanduslikele ja poliitilistele probleemidele, jätkas NSV Liit välispoliitilisi avantüüre. 1979. Aasta 27. Detsembris tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, et seal tekkinud segadust ära kasutada ja maa täielikult enda valdusesse saada. NSV Liit saatis Afganistani küll üle 50 000 mehe, kuid sellest ei piisanud, et võita Afganistanis tekkinud sisesõda. Maailm ei kavatsenud Nõukogude Liidu tegevusele reageerimata peale vaadata: 1980
Maailmaturul tõusid naftahinnad ning naftaekspordist suurenesid NSV Liidu sissetulekud. See võimaldas Läänest importida kõike hädavajalikku. Niiviisi säilitati küll majanduslik stabiilsus, kuid Nõukogudemaa mahajäämus Läänest suurenes, sest NSV Liit ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Täies jõus jätkas vaid sõjatööstus. NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt maailma suurriike, ent paljude majandusnäitajate põhjal oli tegemist arenguriigiga. Neid aastaid on hiljem hakatud nimetama stagnatsiooniperioodiks. 1970. aastaste lõpul hakkas Breznevi tervislik seisund kiiresti halvenema, mistõttu tegelik juhtimine riigis koondus Breznevi lähikondlaste kätte. DISSIDENTLUS. Tagurlike jõudude tugevnemine kutsus esile vastureaktsiooni - dissidentluse ehk teisitimõtlemise. Koostati ja levitati omaalgatuslikke väljaandeid, mis paljastasid valitsevat reziimi
Missugused olid sotsialismileeri lagunemise põhjused ja tagajärjed? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid. Majandusprobleemid said alguse 1970ndatel aastatel süvenenud stagnatsiooni tagajärjel. Suuremat rõhku pandi sõjatööstusele ja majandusliku efektiivsuse poolest võis liitu võrrelda juba arenguriigiga. Majanduslanguse põhjuseks on kindlasti ka USA majandussõda. Reagan takistas NSV Liidu uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, surus alla naftahindu, vähendas relvakaubandust ja üritas piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kõik see mõjutas oluliselt NSV Liidu ning sotsialismileeri majandust ja viis selle 1980. aastate keskpaigas panktrotti. 1985. aastal tuli NSV Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riigis tegema
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja*
sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt võimul Leonid Brežnev, kes oli aga rohkem huvitatud endale ordenite ning kõlavate tiitlite andmisest kui riigiasjadega tegelemisest. Tegelik võim koondus armee ning julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid ka üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati. Elatustaseme langus ning suurenev mahajäämus arenenud maailmast tekitasid rahulolematust
Maailmaturul tõusid naftahinnad ja NSVL sissetulekud suurenesid, mis võimaldas Moskval Läänest importida seda, mis hädavajalik, muuhulgas ka teravilja. Niiviisi säilitati küll majanduslik stabiilsus, kuid mahajäämus Läänest suurenes, sest ei suudetud tehnilise progressiga kaasa minna. Täistuuridel jätkas ainult priviligeeritud seisus sõjatööstus. NSVL oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurriike, ent paljude majandusnäitajate poolest oli tegu arenguriigiga. Sellele vastav oli ka elatustase. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud üksnes majandusega, see kajastus ja levis ka poliitikas ning vaimuelus. Majanduse tsentraliseeritus süvenes, sellega kaasnes ametkondade mõju kasv ühiskonnas. Poliitiline (parteiaparaat) ja majanduslik (ametkonnad, sealhulgas sõjatööstuskompleks) võim olid tihedalt kokku kasvanud, kusjuures nende ühise kontrolli alla jäid ka õiguskaitseorganid (prokuratuur,
naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk
annaabi.ee 
