diferentseerub organism isaseks (X0) või hermafrodiidiks (XX), geenide doosikompensatsiooni mehhanism sõltub samuti suhtest X:A. 247. Emaefekt: isendi tnnus, mis on määratud ema poolt; emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakk viidud ja sügoogi esimestel jagunemistel avalduvate regulaatorainete toime 248. Keemilised gradiendid: määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, AP) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse- ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestikuorganismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees) 250
Geenide avaldumise regulatsioonimehhanism, mis tagab geenide võrdväärse avaldumise X-liiteliste geenide puhul homo- ja heterogameetsel sugupoolel. 7. Emaefekt. Isendi tunnus, mis on määratud ema poolt. 8. Keemilised gradiendid. Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos- valkude keemilised gradiendid reguleerivad blastodermis geenide diferentseeritud aktiveerumist/inaktiveerumist , mis viib embrüo eesosa ja tagaosa segmentide moodustumiseni. 9. Arengumustri teke. Äädikakärbsel: tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestiku. 10. Geenidoos. Geeni (alleeli) efektiivsete koopiate arv indiviidi genotüübis. 11. Soo määramise protsess. X:A-suhte tuvastamine.
infrapunane kiirgus 12.Mis on tänapäevane enimlevinud kiirguse mõõtmise metood? Spektrofotomeetria 13.Millise lainepikkusega valguskiirgus pole taimede poolt kättesaadav ja miks?520-570 nm (roheline) sest nad suudavad kasutada vaid sinist ja punast,violetset 14.Nimeta kolm põhilist põhjust, miks on kiirguse hulk elus organismidele oluline ja kirjelda, miks.Taimed saavad fotosünteesida, loomad saavad soojust, vitamiinide süntees Biomassi loomiseks. Arengumustri stimuleerija, FS, soojuse allikas, stressi faktor 15.Loetle FS osalevad keemilised ühendid?vesi, mineraalained, süsinikdioksiid, Süsinik, hapnik, vesinik 16.Koosta FS võrrand 6CO2+6H2O+footonidC6H12O6+6O2+6H2O 17.Millised keskkonnafaktorid on FS toimumiseks hädavajalikud? Temperatuur, valguse ja vee kättesaadavus ja mulla toitainete sisaldus 18.Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel?8 kvanti 19
pinnale saabuvat summaarse (otse + hajusa) kiirguse võimsust lainepikkuste vahemikus 0,3-5 mm. 13. Millise lainepikkusega valguskiirgus pole taimede poolt kättesaadav ja miks? 500-600 nm Ükski taimepigment ei neela rohelist valgust 14. Nimeta kolm põhilist põhjust, miks on kiirguse hulk elus organismidele oluline ja kirjelda, miks. • Fotosüntees kui kiirgusenergia keemiliseks sidemeks muutmise protsess • Arengumustri stimuleerija • Stressi faktor 15. Loetle FS osalevad keemilised ühendid? CO2, H2O, C6H12O6 (glükoos), O2; NADP,ADP,NADPH,ATP 16. Koosta FS võrrand 6 CO2 + 12 H2O → C6H12O6 + 6 O2 17. Millised keskkonnafaktorid on FS toimumiseks hädavajalikud? valgust, CO2 ja H2O 18. Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel? •Ühe molekuli glükoosi tootmiseks kulub vähemalt kaheksa kvanti energiat 19
12. Mis on tänapäevane enimlevinud kiirguse mõõtmise meetod? http://hps.org/publicinformation/ate/faqs/radiationdetection.html Püromeetriga 13. Millise lainepikkusega valguskiirgus pole taimede poolt kättesaadav ja miks? Umbes 520570 nm (roheline valgus), peegeldub lehtedelt. 14. Nimeta kolm põhilist põhjust, miks on kiirguse hulk elusorganismidele oluline ja kirjelda, miks. · Fotosüntees kui kiirgusenergia keemiliseks sidemeks muutmise protsess · Arengumustri stimuleerija · Stressi faktor 15. Loetle FS osalevad keemilised ühendid? CO2, H2O, O2 16. Koosta FS võrrand 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 17. Millised keskkonnafaktorid on FS toimumiseks hädavajalikud? CO2 ja vee kättesaadavus, valgus 18. Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel? 8 19. Kust saadakse FS jaoks vabu elektrone? Vee fotolüüsil 20. Mis on Rubisco? Rubisco (RuBP karboksülaas-oksügenaas) on maailma levinuim valk, vähemasti 10-
põhjuslikult järjestatud. 2. Emaefekti geenid emaefekti geen (ingl. Maternal-effect gene)- Geen, mis määrab isendi fenotüübi ema genotüübi kaudu. 1. Avaldumine emasliini kaudu 2. Sümmeetriatelgede moodustumine Selgmine-kõhtmine telg Keha esiosa-tagaosatelg 3. Sügootsed arengugeenid Segmentatsioonigeenid Homeootilised geenid Rakutüüpide spetsialiseerumine (silm) 3. Arengumustri teke Arengumustri teke äädikakärbsel (Drosophila sp.). Tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku.
Rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine positsioonilise informatsiooniga: - Morfogeenide toime avaldub nende konsentratsioonigradiendi kaudu - Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakudeni, kus nende pinnal änu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumas transkriptsioonifaktorite süntees Arengumustri teke äädikakärbsel - Tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku aregus asümmeetria teke - Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist - Emasorganismi geeniproduktid määravad embrüos taga või esiosa ja selgmise, kõhtmise sümmeetriteljestiku - Organismi põhigeenid määravad embrüp sgmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja
paratamatus. Heterosügoodid toodavad normaalseid ja sirprakulisi rakke (sirprakuline aneemia). Ajaline nihe valiku toime ja vastuse vahel Kesk-Ameerikas on suured puud ja kõvad viljad adapteerunud levitamiseks suurte imetajate poolt, kes on praeguseks väljasurnud. Nüüd asendavad nende tööd pisinärilised, kes sellega hakkama ei saa enamus vilju mädaneb puu all. Arengubioloogiline paljud tunnused ei tekigi, sest nad rikuksid olemasoleva arengumustri. Erandite põhjuseks on mutatsioonid ja üldjuhul on need letaalsed. Kuna esineb pleiotroopia (üks geen mõjutab mitut fenotüübilist tunnust), siis peaks esinema väga paljude geenide koosmutatsioon, mis on äärmiselt ebatõenäoline ja harv juhus. Tetrapoodid läbivad embrüoloogilises arengus 5-varba staadiumi. Ajaloolised piirangud külmaverelistel eellastel paiknesid munandid kõhuõõnes, kuid imetajatel vajavad sperma arenemiseks madalamat temperatuuri asub skrootumis