· Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel. 2 2007. aastast üldkoordineerib strateegia elluviimist ja aruandluse koostamist Riigikantselei strateegiabüroo. Valdkondadeülese koostöö toetamiseks loodi 2008. aastal asjakohane ministeeriumitevaheline säästva arengu töörühm. Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk "ökoloogiline tasakaal" ning selle alameesmärkideks on:
võetud Eesti Säästva Arengu Seadusest mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. [4] Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel. Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk "ökoloogiline tasakaal" ning selle alameesmärkideks on: · loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu · saastumise vähendamine · loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Keskkonnavaldkonna eesmärke täidetakse Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 alusel. [5]
Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Selle põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.Säästva Eesti 21 kohaselt on Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal. Strateegia üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas, pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel ja tööd juhivad asjakohased ministeeriumid. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti demograafiline olukord tõendab, et fiskaalstrateegia kujundamisel on vajalik tähelepanu pöörata eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikus, seda
arengut määratlevate dokumentidega. (Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21) Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani, mille Riigikogu kiitis heaks 14. septembril 2005 (Eesti, 2013). Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide aluse (Säästev areng). Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. (Säästev areng) 8 KOKKUVÕTE
Strateegia eesmärgiks on tagada Eesti ühiskonna edukas ja tasakaalustatud toimimine pikemas vaates, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. Arengus ühendada globaalset konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel. Selline riiklik strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal EESMÄRK 1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2030. aastaks soovitava seisundi kirjelduses on rõhutatud Eesti rahvastiku olukorra
◦ Võrdsustamine teiste oganisatsioonide protsessidega ◦ Väliskeskkonna arvesse võtmine ◦ Tippjuhtimise tasandil strateegilise mõtlemise kujundamine • Seda mõjutab: ◦ organisatsiooni positsioneerimine ◦ asutuse väärtused, kultuur ja ajalooline taust 6. Milline on strateegilise planeerimise süsteem tänases Eestis ja mis seda reguleerib? Kirjeldage osalisi ja õiguslikku raamistikku. • Riiklike arengudokumentide koostamise kohustus on Eestis sätestatud kokku 19 seaduses. • Riigi arengudokumentidega seonduvaid aspekte reguleerivad peamiselt ◦ riigieelarve seadus ◦ Vabariigi Valitsuse seadus ◦ 2005. aasta detsembris kehtestatud VV määrus nr 302 “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” ◦ iga-aastane rahandusministri määrus ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti
annaabi.ee 
