Modernism: keskseid probleeme on inimese mina, tema identiteet; ei tea kes nad on; peitub keegi teine v isegi mitu kedagi teist; ei määra oma identiteeti ise vaid on teiste inimeste võimuses; toob inimese keha ja seksuaalsuse teemasse mingi pidetuse, otsimis- ja eneseleidmisvajaduse; m.teos loob oma reaalsuse, oma maailma; m.tegelane on üksi ning üsna nõutu; realistlik loomingumeetod püsis elus ja arenevana ka 20.saj (Remarque, Hemingway); jutustaja ei näe igale poole, hindab olukordi valesti, ei tunne tegelase minevikku jne, ei püstita küsimust hea v halb; sündmusi ei esitata kronoloogilises järjekorras; m.luules pinevus ja ängistus, muudab kõige tuttavamad asjad ja tunded võõraks; laused lõpetamata, kirjavahemärke pole, pealkiri ei lähe kokku sisuga jne; m purustas tavapärased arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta; teosed tõmbasid tähelepanu
kui neil puudub vajalik sisemine rahu ja südamlik andumus lapse elavale loomule. Juba Rudolf Steiner tegi ettepaneku muuta õpetajakutse aeg-ajalt elulähedasemaks, andes õpetajale regulaarselt õppetöövaba aasta, mil ta töötaks näiteks majanduse valdkonnas. Õppetöö inimest arendav mõju sõltub suures osas sellest, kas pedagoogid püüavad laste ja noorukite arenguga sisemiselt kaasas käia ning sealjuures oma arusaamist ja mõistmisvõimet pidevalt liikuva ja arenevana hoida. Pidevalt arenev arusaamis- ja mõistmisvõime ei saa jäägitult anduda ühelegi kindlale ettekujutusele inimesest. Rudolf Steiner oli arvamusel, et kui tahta inimesi ja maailma mõista, tuleb välja kujundada võime katsetada pidevalt täiesti uusi vaatenurki. 3.4 Tundlikkuse arendamine hingeliste omaduste suhtes Ka emotsionaalse intelligentsuse eluterve arendamine on waldorfkoolis olulisel kohal.
sellest õpitakse. Erinevus Vico ja Hegeli vahel seisneb näiteks viimse kohtupäeva ootuses, kus 26 Hegelil käib see käsikäes maailma ajalooga, Vico aga arvab, et tsivilisatsioonid arenevad omasoodu aga igal isikul tuleb omaette viimne kohtupäev ette. Hegel arvab, et kogu ajaloo üle rakendub absoluutne õiglus. Hegel näeb ajalugu lineaarsena, progerssiivselt arenevana. Igal ajastul on mingis inimvaldkonnas oluline arengu roll. Inimese vaim on arenenud kolmes valdkonnas 1) kunst (antiikaeg) 2) religioon (keskaeg) 3) mõistus ehk teadus (uusaeg). Jõutakse välja absoluutse vaimuni. 17). ... (KÜSIMUS: Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile). GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL ( 1770 - 1831) on saksa idealismi peamisi esindaja. Tuntuim teos “Vaimu fenomenoloogia”. Inimvaimu teekonna kirjeldus läbi ajaloo. Hegel näeb
lapsed et agressioon tasub end tihtipeale ära. Lapsed õpivad kuidas agressiivselt käituda, mis sellele järgneb ja mis on tulemus. Sageli võtavad lapsed eeskujuks filmitegelasi ja nende käitumist. Seetõttu on televisioon, kui ta pakub suurel hulgal agressiivseid filme, oluline agressiivse käitumise sisendaja. Ent õppimist ja kogemust saab kasutada ka isimeste abistamisel. 6.5 Humanistlikud teooriad Tugineb indiviidide ainulaadsuse põhimõttel, isiksust vaadeldakse arenevana ja muutuvana. Isiksuse kujunemist mõjutab teda ümbritsev keskkond, isiksuse joonte mõõtmisel pole mõtet. Humanistlikes teooriates rõhutatakse isiksuse tarvet end arendada, tähtsamateks teemadeks on vaba tahe ja vastutus. Carl Rogersi kliendikeskne teraapia Ta pidas inimesi põhiolemuselt heaks ja uskus, et nad tahavad areneda. Kliendikeskne teraapia lähtub eeldusest, et inimene on oma probleemide lahendamisel iseendale kõige parem ekspert.
ja seostest, seda on inimestel raske tajuda. Klassikaline süstemaatika sureb välja. 4.) Ökoloogiline kriteerium- liigi esindajatel on koosluses kindel ökoniss. Positiivne: ökol. kriteerium käsitleb liiki keskkonnalisest aspektist; Negatiivne: suure liikumisraadiusega liikidel on raske piiritleda ökonissi. 5.) Evolutsiooniline- liigil on kindel evolutsiooni suund ja ühtne põlvnemine. Positiivne: vaadeldakse liiki ajas arenevana; Negatiivne: ühtset põlvnemist on raske tuvastada, evolutsiooni 73 suund ei pruugi olla ühene, vaid mitmeti arenev. Liigi bioloogiline terviklikkus tagatakse ristumisbarjääridega, mis jagunevad kaheks: 1.) presügootne- see siis selleks, et viljastumist ei tekiks ja 2.) postsügootsed. Presügootne- 1.) geograafiline isolatsioon (must toonekurg (metsaalad) ja valge toonekurg (lagealad)). 2
mida Jung nimetab ,,individuatsiooniks", läbitud. Kui inimene seda ei suuda, jääb ta edasi vaevlema vähem või rohkem tugevate seesmiste vastuolude küüsi ning võib neis koguni hukka saada. Siin kirjeldatud mudeli dünaamikat on väga oluline mõista, kuna Jung kasutab seda täie otsustavusega ka Jumala puhul pidades silmas trinitaarset ehk ,,jagunenud-eristunud" konteksti ning nähes Jumalat mitte staatilisena, vaid arenevana. 3.2.3. Kollektiivne alateadvus ehk teadvustamatus Selle kontseptsiooni sisu võtavad Jungi uurijad kokku järgnevalt. ,,Esiteks on kollektiivne alateadvus see osa psüühest, mida saab individuaalsest alateadvusest eristada fakti järgi, et selle olemasolu ei sõltu isiklikest kogemustest. Individuaalne alateadvus moodustub psüühe sisaldistest, mis on kunagi olnud teadlikud, kuid kollektiivse alateadvuse sisu ei ole indiviidi eluaja jooksul kordagi teadlik olnud
vaatevinklist teemat vaadata. Teadusuurimustes aitavad perioodid paremini aru saada nähtuste vastastikustest seostest. Igal nähtusel, mida ajakirjanduses uurima asume, on kindlasti oma ajalooline põhi või taust, mis tuleks alati enne oma probleemi lahkamise kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis erilise, uue lähenemisviisi, põhjendades kindlasti oma valikuid, kui mingit ajastut etappideks jagama hakkame. Vaadeldes ükskõik mis nähtust arenevana, muutuvana, tekib alati küsimus, kuidas luua sellist süsteemi, mis need muutused kõige paremini esile tooks ja neid ka seletada aitaks. Periodiseerimise küsimus on metodoloogilisest seisukohast põhimõttelise tähtsusega. Sageli sõltub sellest uurimisaspekt ja käsitlusviis, samuti võib probleemi asetus ja meetod omakorda määratleda, kas ja millist periodiseeringut kasutatakse. Periodiseerimine ajalooteaduses loob süsteeme, kuid iseenesest ei eeldata
annaabi.ee 
